Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksuameti sahtlid tühjenevad toimikutest
Sel aastal jõustunud maksukorralduse seaduse säte lõpetas olukorra, kus ettevõttes alustatud revisjon võis kuudeks või isegi aastateks venima jääda. Kuigi seadus seda otseselt ei nõudnud, otsustas maksuamet tähtajad määrata ka enne tänavust aastat alustatud revisjonidele.
?Sahtlite puhastamisega ja asjade üleandmisel uutele inimestele on ilmsiks tulnud pooleliolevaid materjale,? märgib maksumaksjate liidu tegevjuht Kersti Kurre. Näiteks selgub maksuameti statistikast, et tänavu veebruari lõpus oli 2000.?2003. aastani alustatud kontrolle pooleli kokku 552. Märtsi keskpaigaks on aga pooleliolevate revisjonide arv samast perioodist kasvanud 608-le.
Maksuameti kontrolliosakonna juhataja Raivo Piiritalo sõnul pole tegu, mitte üllatusega avastatud vanade maksuasjadega, vaid varem eri alustel toiminud statistika uuendamisega 16 endise kohaliku maksuameti moodustamisel neljaks regionaalseks maksukeskusteks.
Samas tunnistab Piiritalo, et tähtaegade määramine varem alustatud kontrollidele on kiirendanud seniseid menetlusi ja loonud tugeva pinnase ka sellel aastal alustatud revisjonide teostamiskiiruse kasvuks. ?Viimase poolaasta jooksul on tõesti lõpetatud palju enne 2004. aastat alustaud revisjone ja sama tendents jätkub kindlasti veel mõnda aega, sest maksu- ja tolliamet on võtnud suuna kontrollide efektiivsema ja kiirema menetlemise suunas,? rääkis ta. ?Seoses sellega väheneb kindlasti ka varasematel perioodidel alustatud kontrollide arv.?
Piiritalo ei nõustunud väitega, et kui viimase poole aastaga on suudetud lõpetada mitusada vana revisjoni, siis järelikult polnud senise venimise põhjuseks sugugi ületamatud takistused. ?Ei saa üheselt järeldada, et neid vanu kontrolle, mis esimese poolaasta jooksul lõpetati, oleks saanud lõpetada varem. Paljud kontrollid lõppesid maksukohustuslastele maksuotsuse tegemisega või tegi maksukohustuslane ise parandusdeklaratsiooni. Samuti edastati materjale ka kriminaalasja alustamiseks,? selgitas ta.
Kersti Kurre sõnul on positiivne, et kõik pooleliolevad revisjonid, kontrollid on nüüdseks maksuametis kokkuvõtlikult kaardistatud ning kõigi juhtumite tähtaegadest on maksuhalduri väitel ka maksumaksjaid teavitatud.
Kurre kiitis ka seda, et maksuamet tõlgendab mõistet ?revisjoni lõpptähtaeg? ajana, mil on tehtud kas maksuotsus või teatatud revideeritavale maksu mittemääramisest. ?Oluline on see sellepärast, et seaduses on määratlemata aeg, mille jooksul revisjoniakti väljastamisest tuleb jõuda maksuotsuseni ja praktikas on veel hiljutigi esinenud juhtumeid, kus revisjoniakti ja maksuotsuse vaheline periood on ületanud aastat,? selgitas ta.
Arenguruumi on Kurre sõnul maksuametil aga revisjonide ja kontrollide kestuse oluliseks lühendamiseks.