Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti valijad hakkavad toetama kahte suurparteid

Enn Soosaar 14. juuli 2004, 00:00

Nähtavasti kinnistub lähiaastatel ka Eesti poliitilisel maastikul läänedemokraatlik mall, mille järgi valdav osa valijaskonda toetab kahte suuremat parteid või parteide liitu, üks n-ö paremtsentristlik, teine n-ö vasaktsentristlik. Neile sekundeerivad kaks-kolm väiksemat erakonda.

Need seitse inimest, kelle me Euroopasse saadame, kuus parlamenti ja üks komisjoni, ei tule Eesti parteipoliitikasse tagasi. Viie või kümne aasta pärast on viiel - Kelamil, Tarandil, Savil, Oviiril ning Kallasel - nii pikk poliitikustaa? seljataga ja eluaastadki juba sinnamaani jõudnud, et raskeks läheb kujutada neid riigikogupinki nühkimas või erakonna suurkogul mõnda tegevametit vastu võtmas. Teisalt pole välistatud, et üks või teine naaseb koju täitevvõimu teostama või riigipeaks kandideerima.

Praegu nad lahkuvad ja nendega koos mitukümmend meest-naist, kes olid juba kodupoliitika argipäeva sukeldunud või võinuks oma huvide ning eelduste järgi seda teha. Vajak vajab täitmist ja täidetakse. Samal ajal ei lahku Eestist probleemid ega tarve neile adekvaatselt reageerida. Ja meid, kiibitsejaid, huvitab ikka küsimus, kuidas vanad ja uued näod nendega toime tulevad.

Kahtlemata peab paika väide, et Euroopa Parlamendi valimised ei muutnud jõudude vahekorda Toompeal. Keskerakond oli pooldunud varem ja seni pole keegi fraktsioonidest, mis jäid Euroopa Parlamendis kohata, ilmutanud soovi seltskonda vahetada. Klotse on seitse, igal oma häältekaal. Nendest klotsidest pannakse valitsusliit kokku. Variante on selgesti üle ühe, kuid tegelikkuses kaugeltki mitte nii palju, kui esimesel pilgul tundub.

Õigus ei ole aga nendel, kes mängivad mängu "juunivalimistel puudus sisepoliitiline tähendus". Mõju on selge, ehkki avaldub aeglasemalt kui pärast Riigikogu valimisi. Sotsiaaldemokraadid ja isamaaliitlased said turgutava süsti, mis tõstab nende iseteadvust ja sunnib teisi neid senisest tõsisemalt võtma. Res Publical ja Rahvaliidul seisavad ees suisa eksistentsiaalsed arupidamised: kuidas edasi minna, kui palju tagasi tõmbuda. Seekord tuleb suvi õigel ajal ja annab kõikidele Riigikogu erakondadele võimaluse enne adra uuele vaootsale seadmist järele mõelda.

Suvele järgneb sügis ja lootkem, et ka mingisugune klaarumine. Tegusast ja stabiilsest valitsusest, mis püsib valimistest valimisteni, oleme alles kaugel. Eesti noor demokraatia on liiga volatiilne, et teod suudaksid sõnadega kokku käia. Kui koalitsioonipartnerid peavad jätkuvalt endastmõistetavaks, et ainult oma särk on ihule lähedal ja erakondlikud huvid õigustavad kaigaste loopimist valitsuse kodaratesse, pole luige-vähi-haugi koosmeelel pikka pidu. Plusside ja miinuste suvine vaagimine tunnistab kabineti remondi tõenäoliselt vajalikuks. Lahendustest valutumaid oleks Rahvaliidu (13 kohta) asendamine Isamaaliiduga (7 kohta) või koguni Isamaaliidu ja sotsiaalliberaalidega (8 kohta).

Enne seda on aga Res Publical vaja endale ja teistele selgeks teha, mida nad tahavad peale võimulolemise ja miks on parteisisese distsipliini rakendamine (milleta ei saa ühestki erakonnast asja) tekitanud juba esimesel valitsemisaastal nende liikmete hulgas ärritavat rahulolematust. Vihjed, et sama häda all on kannatanud ka teised erakonnad, ei ole õigustus, sest paratamatult tõuseb küsimus: kui uus ei suuda vanade vigadest õppida, milleks on meil uut üldse tarvis?

2003. aasta Riigikogu valimistel osales umbes 16 000 hääletajat rohkem kui 1999. aastal. Niisiis ei olnud Res Publica edu pandiks uued valijad, vaid ülejooksikud. Väikest matti võeti Keskerakonnalt ja Rahvaliidult, aga valdav enamus Res Publicale hääle andnuid olid varem pooldanud Isamaaliitu ja Mõõdukaid. Otsustajatel on siin tõsise mõtlemise koht. Kui erakonna allamägi jätkub, on pettunutel lihtne toetust taas muuta. Läbipõlemine europarlamendi valmistel hoiatab. Kosmeetilistest kohendustest ei piisa.

Noorvabariiklaste ponnistused olla Isamaaliidust rahvuslikum ja Reformierakonnast liberaalsem, et kahelt nõbult vaip jalge alt ära tõmmata, on tekitanud umbusku nii valijates kui ka partnerites. Samas on Eestis järele proovimata, kuidas läheks valitsemine korda suurparteil, kus ideoloogilistest pedantsustest vaba tugev parempoolne tuum on endaga liitnud loomuliku ühinemise teel rahvuslik-konservatiivse tiiva ja majanduslik-liberaalse tiiva.

Delfi oraakli poole ei tarvitse meil pöörduda. Tematagi teame, et otsustest, mis meie erakonnad - ja mitte ainult europarlamendi valimistel kõrbenud - alanud suvel langetavad või jätavad langetamata, sõltuvad olulisel määral Riigikogu järgmiste valimiste tulemused.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing