Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Jaebrändid astuvad üleriigilistele brändidele üha kiiremini kandadele

Eda-Liis Kann 14. juuli 2004, 00:00

Private labeli ehk jaebrändi toote peamine eesmärk on teenida kauplustele rohkem kasumit ja annab võimaluse muuta konkreetsetes kaubagruppides antud toote hinnataseme konkurentsivõimelisemaks.

Private labeli tooted on tunduvalt soodsamad, kuna kaubanduskett suudab pakkuda tootjale nn mahugarantii. Samuti on need tooted väga hea distributsiooniga ? garanteeritult müügil kõigis keti kauplustes, parimatel väljapanekukohtadel. Lisaks ei vaja need tooted eraldi reklaamikulusid ? iga tegevus, mis tehakse kaubandusketi nimel tugevdab ka private labeli toote positsiooni.

Väga oluline on ka kaubamärgi imago. Süvendada kaupluse identiteeti, oma nägu, tuntust. Suunata ise oma turundustegevust.

RIMI tõi Eestisse private label tooted müügil möödunud aasta juunikuus. Rimidest on praegu võimalik osta RIMI nimelisi kartulikrõpse (toodetud Lätis), makaronitooteid (Itaaliast) ja konserve- oliive, herneid, maisi, virsikuid, ananassi (Ungari, Tai, Hiina).

Kuigi Lätis-Leedus on kauplustes müügil näiteks veel ka RIMI vesi, loomatoit, hommikuhelbed, toiduõli ja väga paljud muud tooted, pole RIMIL plaanis Eesti sortimenti esialgu suurendada.

?Kõigepealt hindame ja jälgime kui edukad on need tooted. Kui Eesti tarbijad võtavad tooted omaks, siis kindlasti laiendame sortimenti,? ütles RIMI turundusjuhi Ruta Kallaspoolik.

Esialgse müügi põhjal võib väita, et RIMI tooted on osutunud üllatavalt populaarseks, tunnistas Kallaspoolik. Lisades, et kindlasti on oma osa sellel, et RIMI toodete hind on märgatavalt soodsam analoogtoodetest, kuid samas on pakutavad tooted väga kvaliteetsed.

Kogu private labeli tegevuse koordineerimine toimub ICA Baltic peakontoris Riias. Seal tehakse kõik vajalik alates turuuuringutest kuni konkreetsele tootele sobiva tootja otsinguni. Võimalus, et tootja vahetumisel muutuks toote kvaliteet, on Kallaspooliku sõnul praktiliselt välistatud - toodetele on kehtestatud väga täpsed ja ranged kvaliteedinõuded.

?Private labeli on ju usalduse küsimus ? müües ebakvaliteetset kaupa oma kaubamärgi alt, riskime me RIMI mainega, nentis Kallaspoolik.

A-Selver AS ostudirektori Iivi Saare sõnul on Selveri märgi all turustatavad tooted müügil alates 1999. aastast. Esimene omamärgitoode oli Selveri hõõgvein. Pärast seda on iga aastaga lisandunud paar uut toodet, kusjuures lähiajal on plaanis sortimenti veelgi suurendada. Praegu on müügil Selveri vesi, leib, sai, jäätis, õunakaste, müsli, kuivatatud puuviljasegu, mesi, tervisemunad, tikud.

Saare sõnul saab läbi omamärgitoodete hoida ja kinnistada klientide lojaalsust. Kui on väga head tooted, mida klient saab ainult sellest konkreetsest kauplusest, on üsna tõenäoline, et klient käib seal kaupluses püsivalt. Selveris on üheks eristuvaks tooteks Selveri jäätis kreeka pähklite ja vahtrasiirupiga.

Omamärgitoodete eesmärk on suurendada tarbijate valikut ning vastata tootevalikuga nende ootustele. Omamärgitooted on üheks sortimendikujundamise vahendiks.

Üheks omamärgiks võib pidada ka erinevate kaupluste kööke. Nt Selveri Köögi maksapasteeti võib pidada samuti üheks edukaks omamärgitooteks, selgitas Saar.

Tootja valikukriteeriumiks on püsivalt hea kvaliteet ja tootja peab suutma seda tarnida pidevalt. Tootjate puhul eelistab Selver erinevalt teistest kauplustest kodumaiseid kui eelpool toodud tingimused on täidetud. Hetkel on tootjateks valdavalt Eesti firmad.

Kuna omamärgitoodete kõige suuremaks kuluartikliks on pakend ja sildid, siis tavaliselt lepingut ühe tootajaga aastaga ära ei lõpetata.

Leping lõpetatakse sel juhul, kui pks lepingu pool ei suuda täita etteantud tingimusi. Põhiliseks komistuskiviks saab kvaliteet, mis on kõikuv ning tarneaugud.

Stockmanni ostujuht Marge Türneri sõnul müüb Stockmann oma märgi all müügil pastad, pastakastmed, oliiviõlid, kalatooteid, okolaadi, palsamiäädikad, kohvi, veinid.

Esimesed poebrändid tulid müüki juba aastast 1996. aastal, osasid alles aastast 2003. Need tooted on müügis ka teistes Stockmanni kaubamajades mis asuvad Moskvas, Riias, Soomes.

Stockmanni Tallinna kauplus ise maaletoojatega kokkuleppeid ei tee. Selleks on Soomes oma ostuosakond kes teeb suuremaid kokkuleppeid.

Erandiks Türneri sõnul on kokkulepe oma veini suhtes. ?Toode on ennekõike mõeldud suurematel üritustel klientidele pakkumiseks, kingituseks ja loomulikult ka müügiks. Mingit hit- müüke me temalt ei oota,? rääkis Türner.

Tallinna Kaubamajal oma private label puudub nii tööstus- kui toidukaupade poole peal, sest kaubamaja kaubamahud on private labeli väljatöötamiseks liiga väikesed, nentis turundusjuht Enn Parel.

Aivar Voog
Emori suunajuht

Tarbijal pole mingeid vastuväiteid jaebrändidele. Nad on suhteliselt ükskõiksed selles suhtes, kas ostetava toote märgistus kuulub tootjale või kontrollib seda hulgi- või jaekaupmees.

Eelmise aasta detsembris TNS Emori poolt läbi viidud uuring näitas: 53% Eesti elanikest suhtus neutraalselt sellesse, et jaekaubandusettevõtted lasevad panna toodetele oma nime, 22% suhtus sellesse positiivselt ja 24% negatiivselt.

Nii Lääne kui ka Eesti tarbijate hoiakute uuringud on näidanud, et tarbija on muutumas mugavamaks, impulsiivsemaks ja rohkem ka vaheldust otsivamaks ? Läänes loomulikult enam, Eestis iseloomustab see trend rohkem jõukamat tarbijat. See tähendab, et tarbija ei kuluta/ ei soovi kulutada nii palju aega ostuotsuse tegemiseks kui eelnevatel aastatel. Kui tarbija teeb mingi üldisema otsuse ? näiteks valib enda arvates parima/usaldusväärseima ostukoha, siis ülejäänud otsusetegemised ?delegeerib? ta suures osas juba jaekaupmehele. Seega kui tarbija jaoks usaldusväärne jaekett pakubki suures osas vaid private label-eid, siis tarbija ostukorv paratamatult neid ka sisaldab.

Private label osakaal Eesti jaekaubanduses ei ole hetkel märkimisväärne ? igal juhul alla 5% ? seega ei kujuta private label hetkel olulist ohtu tootjatele. Ka meie naaberriigis Soomes ei ole private label saavutanud olulist edu ? seal on private label osakaal 5-6% juures.

Private label kasvu aluseks on jaekaubanduse kontsentreerumine ning rahvusvaheliste kauplusladude (discounter) tüüpi jaeettevõtete levik, kes suudaksid private label tüüpi toodete hinnataseme oluliselt allapoole viia võrreldes tootjabrändidega. Seega sõltub private label levik eelkõige pakkumusest.

Omamärgitoodete tegemine on mujal maailmas väga levinud. Eestis võib seda alles lapsekingades tegevuseks pidada. Paljudes välismaistes jaekettides (Walmart, Asda, Lidl jt) on see strateegia üks osa.

Inglismaal ja ?veitsis hõlmavad privat leibel tooted ca 40% turust. Mõnedes tootegruppides on see osakaal isegi kuni 70%. Paljudel turgudel, sh Tsehhis, Ungaris ja Poolas on nende toodete osakaal kiiresti kasvav. Kaupluse brandid said alguse 70-aastate alguses Euroopas ja Kanadas. Näiteks Inglismaa kaubamajade kett Marks&Spencer müüb oma kauplustes ainult oma private label tooteid. Inglismaa suurim toidukaplustekett Sainsbury omab premium kvaliteediga private label tooteid, mis annavad üle poole kogukäibest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing