Pühapäev 22. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Nafta kõrge hind kasvatas kütusetransiiti

Anne Oja 14. juuli 2004, 00:00

?Sõltume kõik oma Vene partneritest ja kui neil hästi läheb, läheb ka meil,? kommenteeris Pakterminali juht Sulev Loo. Ta lisas, et transiidifirmad prognoosivad Venemaa naftatoodangu jätkuvat kasvu ning laiendavad klientide kinnihoidmiseks oma mahutiparke.

Eesti transiidifirmadest suurendas esimesel poolaastal veomahtusid enim Pakterminal, kes vedas selle aasta esimeses pooles üle miljoni tonni rohkem naftat ja naftasaadusi kui mullu, kokku 5,1 miljonit tonni.

Mullu käitles Pakterminal aasta esimesel poolel ligi 4 mln tonni naftat ja naftatooteid, teenides aasta lõikes 588 miljoni kroonise käibe juures 155 miljonit krooni kasumit. Nagu teistelgi Läänemere sadamates tegutsevatel transiidiettevõtetel, segas naftavedu jää.

Veomahtusid suurendas tänavu ka E.O.S., ehkki Taani kapitalil põhineva Eurodek Grupi veomahud kukkusid esimese kuue kuuga viielt miljonilt tonnilt 4,5 miljoni tonnini aasta varasemaga võrreldes.

Mais langesid mõnevõrra ka E.O.S.i masuudiveo mahud, kuna tänu ülikõrgeks tõusnud naftahindadele eelistasid Venemaa ettevõtted toornaftat ümbertöötlemata eksportida.

Nafta ja naftasaaduste vedu läbi Tallinna Sadama kasvas tänavu esimese poole aastaga 15 protsenti, lõviosa läbi sadama veetud kaubast moodustas transiitkaup.

Tallinna Sadama turundusjuhi Erik Sakkovi sõnul oli poolaasta tähtsündmuseks süvakai avamine Muugal, mis laseb teenindada suuri naftatankereid.

Eesti Raudtee andmetel kasvatas Venemaa transiidimahtusid kuni 12 protsenti kuus möödunud aasta sama ajaga võrreldes. Kuna uusi ekspordikanaleid oluliselt ei lisandunud, suurenes naftavedu raudteel kõigil kuudel. Suurima mahukasvu, 17 protsenti, tõi veebruaris masuut.

Juunis kommenteeris Eesti Raudtee turundusjuhina töötanud Alar Kaljurand: ?Prognooside kohaselt peaks jätkuma 3-4 protsendiline kasvutendents lähikuudel, peamiselt tänu uute turgude elavnemisele, lisamahud on tulemas Kasahstanist ja Valgevenest.?

Möödunud aastal takistas nafta laevatamist jää, mistõttu osa naftatransiidist suundus Ventspilsi sadamasse. Siinne naftatransiit vähenes kogu Eesti iseseisvusperioodi lõikes esmakordselt, langedes 2002. aastaga võrreldes kaheksa protsenti.

Mullu laadis E.O.S. laadis 5,8 miljonit tonni masuuti, mida oli ligi kaks protsenti vähem kui aasta varem. Pakterminali kaudu vahendatava kauba hulk vähenes samas 5,4 protsenti.

Võidujooks mahutiparkide laiendamisse ja infrastruktuuri nii Eesti kui naaberriikide sadamates võib pärssida kütusetransiidi veomahtude kasvu.

?Prognoosime selleks poolaastaks kaubavoogude langust,? märkis E.O.S.i juhatuse liige Sten Aamer. Peale kütusehindade mõjutab kaubavoogude kasvu Läänemere äärsete ning Venemaa terminaalide hoogne laiendamine.

?Tähtis on silmas pidada, et Eestit läbiv transiidikett saab toimida ühtse süsteemina ja selle erinevate lülide omavaheline vastandamine koos aeg ajalt esineva haldussuutmatusega vähendab transiidiettevõtete kaubakäivet ja järelikult ka nende kasumit,? lisas Aamer.

E.O.S. lõpetas aasta esimeses pooles 300 miljoni kroonise investeeringuetapi, laiendades terminali läbilaskevõimet. Kokku investeerib E.O.S. tänavu 160 miljonit krooni.

Pakterminal investeerib kuni 120?130 miljonit krooni, mille käigus laiendas juba terminali territooriumi, ehitas juurde raudtee-estakaadi kohti ning suurendas 55 tuhande kuupmeetri võrra mahutiparki. Pakterminali mahutipark on pärast laiendamist 313 tuhat kuupmeetrit.

Mais suurendas mahutiparki 330 tuhandelt kuupmeetrilt 420 tuhande kuupmeetrini ka Eurodek. Peatselt kerkima hakkav ja 2008. aastaks valmiv naftaterminaal suurendab Eurodeki mahutipargi 620 tuhande kuupmeetrini. Nafta ja naftasaaduste laadimise kiirus kasvab kuuelt tuhandelt kuupmeetrilt kaheksa tuhande kuupmeetrini tunnis.

Aadu Luukas
Pakterminali nõukogu esimees

Tahaks loota, et transiidimahu kasv jätkub, kuid kindlasti ei jätku see automaatselt. Tänavu tehtavad investeeringud aitavad naftatransiidi kasvule kaasa, kuid tasuvusajad on võrreldes viie aasta taguse ajaga oluliselt pikenenud. Pakkumise ja nõudluse vahekord on muutunud; konkurents on kasvanud, võiks isegi öelda, et kaks korda.

Eesti sadamad konkureerivad ka Musta mere ja Põhjamere sadamatega. Kütusetransiit on globaalne. Eestil olid geograafilised eelised, kuid neid ei ole enam. Suurimad konkurendid on meile Leningradi oblasti sadamad, aga ka Läti ja Leedu sadamad.

Selleks, et konkurentsis püsida ja kliente hoida, peavad Eesti ettevõtted edasi investeerima, tegema koostööd kõigis transiidiahela lülides ja ka omavahel.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing