Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Saatpalu ja Volmer ei luba mingit värskust
äratada kaks orkestrit: Dagö ja Singer Vinger," nii kirjutavad asjaosalised ise.
"Kõige suurem, kõige ilusam,kõige pikem, kõige jämedam - unustage ära! Midagi sellist pole loota," kinnitavad Hardi Volmer ja Lauri Saatpalu enne oma täna algavat kontsertturneed. Lava on tunduvalt väiksem kui Rollingutel, igal pool valgustab toimuvat lambiga kohalik elektrik. Valgus on pruun, selgitavad nad.
"Helirezissööri ei olegi, sest ta ei tahtnud tulla. Puudub ka palja peega naispressiseff, kes pükstest välja hüpanuna teeb selgeks, kui nunnu pereüritus see on. Pole ju! Ei ühtegi lastele mõeldud atraktsiooni, isegi puudub lõbu, et saaks talluda mudas mörisevate onude sõrmedel ja eesnahkadel," kirjeldavad eesootavat solistid.
Saatpalu ja Volmeri sõnul kavatsevad nad kontsertidel esitada lugusid, mida nii kui nii kõik peast teavad, seega ei mingit värskust.
"No ei tea, kas keegi üldse tuleb? Meie siiski oleme kohal. Oleme ju hingelt ikkagi laulikud. Mis siis, et ühest sai saatuse tahitsi nukunäppija ja teisest hinge ja hääle müüdavuse kehastus. Viimasel ajal ka joome palju. Äkki siiski kohtume, Eestimaa suvi on ju imede aeg!"