Saksa valitsuse reformid panevad töölised streikima

Eelmisel nädalal streikisid kõigi Saksa Mercedese tehaste töölised protestiks DaimlerChrysleri kontserni ähvarduse vastu, et kui ametiühing ei nõustu personalikulusid 7,8 miljardi krooni võrra vähendama, siis kolitakse uute Mercedeste tootmine Sindelfingeni linnast Lõuna-Aafrikasse. See tähendaks 6000 töökoha kadumist.

DaimlerChrysler on saanud julgust Siemensi kontsernilt, mis esimesena oma nõuded läbi surus. Siemens pani veidi aega tagasi ametiühingu fakti ette, et kui töötajad ei nõustu minema ilma lisatasuta 35tunniselt töönädalalt üle 40tunnisele, siis viib kontsern Saksamaalt 2000 töökohta üle Ungarisse, kus töökulud on 35% madalamad. Vastumeelselt võttis ametiühing tingimused vastu. Siemensi tegevdirektor Heinrich von Pierer nimetas seda mõistuse võiduks, mis näitavat, et ainult nii on võimalik peatada töökohtade kolimine odavatesse riikidesse. Pärast seda on sajad Saksa firmad asunud analoogseid nõudmisi esitama. Peale selle on Saksa tööstusliidu juht Michael Rogowski esitanud nõude, et töökohtade päästmiseks tuleb sakslastel vabatahtlikult loobuda ühest puhkusenädalast, nii jääks alles viis puhkusenädalat.

?Saksamaa ei suuda enam muutuvas maailmas lubada endale 42 tasulist puhkuse- ja puhkepäeva aastas,? ütles Rogowski.

Euroopa Liidu suurima riigi Saksamaa majandus on haige ja tööjõukulud maailma suurimad Norra järel. Pärast kümneaastast pisikasvu on majandus juba neljandat aastat seisakus. Kodumaine tarbimine on väike, töötuid üle nelja miljoni ja mõistagi ei aita töökohtade mujale kolimine olukorda parandada.

Majanduse üleilmastumise ja eriti ELi laienemise mõjude sissetung on Saksamaa viimaks okasroosikeseunest üles äratanud. On tekkinud arusaam, et hea põli on otsas, aga valitsus pole suutnud muutustele piisavalt kiiresti reageerida. Suutmata oma majandust uute nõuete järgi kohandada, heidetakse ELi uutele riikidele ette, et nende madalad maksud on Saksa töökohtade minemakolimises süüdi.

?Saksamaal ei jää muud üle, kui konkurentsivõime parandamiseks kärpida kõrgelekruvitud palku ja pikendada töönädalat,? ütles Euroopa poliitikauuringute keskuse (CEPS) direktor Daniel Gros.

Ei saa öelda, et Saksa valitsus ei püüaks midagi ette võtta. Majanduse seisakust väljatoomiseks töötas kantsler Gerhard Schröderi valitsus välja reformiplaani ?Agenda 2010?, mille parlament eelmise aasta lõpus napilt kinnitas. See näeb muu hulgas ette vabastada tööturg jäikadest piirangutest ning alandada makse.

Vastavalt Agendale võttis Saksa parlament juuni viimasel päeval vastu seaduse, mis tuleva aasta algusest põhjalikult muudab töötuabisüsteemi. Majandusminister Wolfgang Clement nimetas seda ajalooliseks pöördeks riigi heaolusüsteemi muutmisel, kuid mõjuvõimas ametiühingute keskliit katkestas sel teemal valitsusega läbirääkimised ning ähvardas sotside toetamise lõpetada. Kõnelused jätkuvad oktoobris.

Vastuseisust hoolimata on lubanud kantsler Schröder reforme jätkata. Kuid teda teevad murelikuks liidumaavalimistel saadud tagasilöögid, sest 2006. aasta üldvalimised on lähenemas ja viimaste arvamusküsitluste järgi on sotside toetus ülimadal, 25 protsenti. Et murda ametiühingute vastuseis, läheb tal vaja Margaret Thatcheri tarmu, kes 80. aastatel samaga hakkama sai. Peagi selgub, kas Schröderil seda jätkub.