ELi suhkrusõda tuleb pikk ja vaevaline

Komisjoni ettepanekule, mis langetaks tootjale garanteeritud suhkru hinda ELi siseturul 37%, kärbiks liidus suhkru tootmiskvooti ligi kolme miljoni tonni võrra 14,6 miljonile tonnile, olid vastu enamus ELi 25 liikmesriigist. Ettepanek säästaks ELi maksumaksjale 1,3 miljardit eurot, mis läheb tänavu suhkru eksporditoetusteks.

Seda toetasid vaid Suurbritannia, Rootsi ja Taani, väitsid uudistekanalid pärast reformikava esimest arutelu ELi põllumajandusministrite kohtumisel esmaspäeval Brüsselis.

?Arutelu tuleb pikk,? kommenteeris eile Eesti põllumajandusministeerium. ?Siiski on üldine arvamus, et reform on vajalik ning et see ka toimub. Küsimus on vaid, millises ulatuses ja mil määral ning millal see ellu rakendatakse.? Praegu on suhkru hind ELis maailmaturu hinnast kolm korda kõrgem.

Eesti on reformi pooldajate hulgas ? suhkru madalamast hinnast võidavad nii eratarbijad kui ka kondiitri- ja karastusjookide tööstus, mesinikud ja teised suuremad suhkru kasutajad. Eestis ei ole ka suhkrupeedi tootmist.

Suurim vastuseis reformile on riikides, kus tänase tariifide, kvootide ja toetuste süsteemi lammutamine tooks suhkrupeedi kasvatamise lõpetamise ja suhkrutehaste sulgemise.

Reformi tulemusel koonduks suhkrutööstus Euroopas Saksamaale ja Prantsusmaale, mis on praegugi suurimad tootjad, ning Suurbritanniasse ja Poola. Lõpeks aga näiteks Soomes, Põhja-Rootsis, Hispaanias ja Itaalias. ELi suuremate suhkrutootjate Südzucker AG, Tate&Lyle Plc ja Danisco kasumid võivad reformi tõttu kahaneda oma 30%, prognoosib Merrill Lynch.

Komisjoni arvestuste järgi võib reform tuua suhkrutootmise lõppemise kokku 15 riigis 25st, kui tootjatele garanteeritud tonnihind langeks tänaselt 632 eurolt 500 eurole. Komisjoni eesmärk on langetada nn interventsioonihinda 2008. aastaks 421 eurole tonn. Esimesena tõrjutaks välja Kreeka, Iirimaa ja Itaalia, kus tootmiskulud on kõige kõrgemad. Järgneksid Hispaania, Soome, Läti, Leedu, Portugal, Slovakkia ja Sloveenia. Need riigid on ka komisjoni reformikava peamised kritiseerijad.

Oma reservatsioonid on ka Saksamaal ja Prantsusmaal ? viimasel eelkõige kava suhtes juurutada reform juba tuleva aasta juulist.

Suhkrusektor on ELi ühtse põllumajanduspoliitika viimane kants, mida pole oluliselt reformitud kaitsere?iimi käivitamisest 1968. aastal. Reformist pole aga pääsu. Lisaks sellele, et ELi suhkrusektor pole konkurentsivõimeline ning õõnestab ka ELi toiduainetööstuse konkurentsivõimet, surub peale oodatav hinnang maailma kaubandusorganisatsiooniga (WTO), kuhu Brasiilia, Austraalia ja Tai ELi suhkrure?iimi peale kaebuse esitasid.

WTO võib kaitsemeetmed illegaalseks hinnata, mis nõuaks ikkagi praeguse süsteemi muutmist. Samuti on EL WTO käimasolevatel vabakaubanduskõnelustel lubanud vähendada põllumajandussaaduste eksporditoetusi, millest suur osa läheb suhkrule, ning avada kümnendi lõpuks oma suhkruturu impordile maailma vaeseimatest riikidest.