Iseloomult juhitüüpi Kalmer Lain

1990ndate alguses, kui sai hakatud oma ettevõtet looma, tuli olla nii juht, varustaja kui ka nt koristaja ühes isikus. Võin öelda, et alustasin kõige madalamalt redelipulgalt ja käisin läbi kõik etapid.

Arvan, et kui oled ise kõik läbi teinud, siis oskad ka paremini tööd korraldada ja juhtida. Reaalne ettekujutus ja kogemus on ju olemas.

Sain selleks 1996 aastal, enne seda oli juhiks minu koostööpartner Tõnu Jalakas. Kuue aasta jooksul sai selgeks, et mina olin iseloomult rohkem juhitüüpi ja sobisin selleks ametiks rohkem. See kokkulepe toimus sõbralikult ja toimib tänaseni. Samas on Tõnu edukalt juhtinud oma tegevusvaldkonda.

1990ndal alustasime toitlustamise ja baaripidamisega, 1993 aastal aga arendasime ettevõtet edasi ja hakkasime tegelema ka ehitusmaterjalide müügiga. Seega võib just seda aastat pöördepunktiks nimetada. Kaks tegevusvaldkonda said seega lahku löödud ning mina hakkasin juhtima ehitusvaldkonda, mu äripartner aga toitlustusvaldkonda.

Lõpetasin just kolmanda kursuse Tartu Ülikooli ärijuhtimise alal. Põhirõhk kulubki praegu ülikooliõpingutele, sügisest alates ka diplomitöö kirjutamisele ja seega pole hetkel plaanis mingeid lisakoolitusi võtta. Kui, siis vaid ettevõttesisese koolituse korraldamine võiks kõne alla tulla.

Juhte on ju päris palju ja igas valdkonnas on omad tegijad. Võib-olla pakuksin Oliver Kruuda, kes on Kalevit edukalt edasi arendanud ja teisi kohalikke tootjaid (Järle, Vilma) uuele arengule viimas.

Ilmselt ülikooli konspekte, ilukirjanduse uurimiseks napib hetkel aega. Küll aga unistan sellest, et minna kusagile sanatooriumisse ja seal rahulikult lugeda häid juturaamatuid.

Oluline otsus sai tehtud kuu aega tagasi, kui ostsime Jõgeval uue äripinna olemasoleva tegevuse laiendamiseks. Meie kaubanduspind suureneb sellega kümme korda.

Hea, et perekond on loodud ja lapsed kasvamas. Et omaloodud ettevõtet on 15 aastat alal hoitud ja hakkama saadud ning et kaks omanikku on omavahel toime tulnud ja firmat arendanud. Seda ei juhtu minu arvates tihti, et äripartnerid nii kaua koos püsivad.

Kui pakutaks välja midagi huvitavat heas tiimis ja hea eestvedajaga, võiksin seda kindlasti kaaluda. Päris huvitav kogemus oleks töötada alluvana. Tööpakkumisi aga eriti ei julgeta teha, kuna latti peetakse liialt kõrgeks kohalikku piirkonda arvestades.

Otsest silmsidet iga päev ei ole, ent vähemalt korra nädalas näen ikka kõiki. Kaugemal kontoris asuvate töötajatega suhtlen ka telefoni teel.

See võiks olla minu poeg, juhul kui ta on minu töölt lahkumise ajaks sobivasse vanusesse jõudnud. Vastasel juhul peaks see kindlasti olema keegi meie ettevõttest. Kõige paremini tunneb tööd ikka see, kes on firmas pikemat aega olnud.

Teenindussektor on kindlasti tõusval positsioonil ning toob üsna palju käivet. Mida rohkem leidub uusi tooteid leiutavaid nupukaid inimesi ja mida osavamalt neid reklaamitakse, seda rohkem leidub ka tarbijaid. Tänapäeva inimene on reklaamide ja tarbimisühiskonna ohver.

Kodus käib Postimees, töö juures aga Äripäev ja kohalik leht Vooremaa.

Tunnen Kalmer Laini kui äripartnerit umbes kümme aastat. Ta on korrektne ärimees, kes asjata sõnu ei loobi ning nn ?hurraa-ärisid? ei tee. Lain on üks väheseid firmajuhte, kes juhib ettevõtet plaani- ja kasumiaruande järgi. Ta on end näidanud eetilise ja kindlate põhimõtetega inimesena, kellel on kindel perspektiivitunnetus. Suureks saavutuseks võib pidada, et ta on loonud ühtse ja areneva meeskonna, kes tema firmat arendab. Eelkõige tänu sellele tal nii hästi ongi läinud.