Kolmapäev 18. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maksuamet uurib kuue aasta tegevust

Silva Männik 21. juuli 2004, 00:00

Praktikas näeb see tihti välja nii, et kui revident uurib maksumaksja tegevust ning huvipakkuvast ajast on möödunud kolm aastat, rakendub aegumise asemel automaatselt tahtlikult maksudest kõrvalehoidmise kahtlus, selgitas maksumaksjate liidu jurist Hiie Õunpuu. Selliseks tegevuseks annab maksuametile õiguse maksukorralduse seadus, kus ei ole täpset tahtluse lahtiseletust.

?Kuidas haldur on enda jaoks tahtluse olemuse selles valdkonnas defineerinud ja kuidas ühtlustatakse halduri vastavat praktikat, on senini jäänud maksumaksjate liidu tõstatatud küsimuseks, mille vastamiseni maksuamet poole aasta vältel pole jõudnud,? märkis maksumaksjate liidu tegevjuht Kersti Kurre.

Nii näiteks pidi tahtluse süüdistuse võimalusi otsiva maksuametiga võitlema selle aasta alguses endine turismitalu omanik Hillar Viks. ?Mulle öeldi, et kui neil õnnestub tuvastada tahtlus, siis määratakse maks,? rääkis Viks, lisades, et selline suhtumine tekitab küsimuse süütuse presumptsiooni õigest rakendamisest.

Hillar Viksi poolt füüsilise isikuna tehtud kinnisvaratehingut turismitaluna toiminud Sikemäe taluga aastast 1998. hakkas maksuamet uurima tänavuse aasta alguses. Kuigi huvipakkuv tehing toimus rohkem kui kolm aastat tagasi, maksuametnikke see ei takistanud. Praeguseks on õnneks kontroll summat määramata lõpetatud.

Viksi päästis see, et ta mäletas täpselt oma tolleaegset pöördumist maksuameti poole küsimusega, kas ta peab tulumaksu deklareerima või mitte. Temaga suhelnud maksuametniku suuline vastus oli, et ?peame ülemusega nõu ja siis ütleme, kas maksuhaldur määrab maksu või mitte?, meenutas Viks. Ei määratud.

Lisaks oli Viksi talu müügist Jaapani arvutifriigile juttu ka ajalehes ja televisioonis. ?Kui ma sellest juba kõva häälega kuulutasin, siis ei saanud siin ju mingi tahtliku maksudest kõrvalehoidmise variantigi olla,? põhjenab Viks.

Hiie Õunpuu sõnul plaanib maksumaksjate liit esitada maksukorralduse seaduse muudatusi koostavale rahandusministeeriumile ettepaneku tahtlus täpsemalt defineerida.

Maksuameti hinnangul ei ole see aga mõttekas. ?Sarnaselt enamiku riikide seadustele ei ole ka Eesti seadustes tahtluse legaaldefinitsiooni toodud ning maksuamet ei pea selle sisustamist seaduses ka vajalikuks,? ütles maksuameti juriidilise osakonna juhataja Maret Ambur.

Amburi sõnul käsitletakse tahtlust üldjuhul teadliku ja tahtliku käitumisena ? isik oli või pidi olema teadlik oma käitumise tagajärgedest. Näiteks spetsiaalse finantsskeemi loomine maksukoormuse vähendamise või maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil on käsitletav tahtliku tegevusena. Samas ei saa tahtlusena käsitleda olukorda, kus seadus on raskesti arusaadav või mitmeti mõistetav, selgitas Ambur.

Kuueaastase maksu määramise tähtaja rakendamine sõltub Amburi sõnul konkreetses maksuasjas kogutud tõenditest. ?Ei saa kehtestada asjaolude või tõendite loetelu, milliste esinemisel tuleb kõne alla kuueaastase aegumistähtaja rakendamine, vaid igal üksikul juhtumil otsustab maksuhaldur selle eraldi,? rääkis ta. ?Maksuametites tehtavad maksuotsuste projektid vaatavad iga kord üle juristid, kes annavad selles osas oma hinnangu.?

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing