Rõdu kinniehitamine eeldab kooskõlastust omavalitsuses

Kadri Tonka 21. juuli 2004, 00:00

Elades mitme korteriga elamus, tuleb kõigepealt arvestada kõigi maja omanikega ning rõdude kinniehitamise üle peaksid otsustama kõik korterid koos.

?Kui räägime rõdude kinniehitamisest või ka torustiku remondist korteri sees, siis sellega seoses ei tasu isetegevust teha. Sest kui korteriomanik ehitab ise rõdu kinni või vahetab torusid ja hiljem ühistu soovib teistsugust fassaadi või teisi torusid, peab inimene oma kätetöö lammutama,? ütleb Eesti Korteriühistute Liidu jurist Heigo Petsi.

Kui otsus on vastu võetud, on vaja tellida majale ekspertiis, sest ilma selleta on keeruline koostada ehitusprojekti. Enamus korruselamuid Tallinnas ja peaaegu kõik suurpaneelelamud Eestis on omal ajal projekteeritud ASi Eesti Projekt arhitektide ja inseneride poolt.

ASi Eesti Projekt arhitekti Loona Kikkase sõnul on põhimõtteliselt võimalik kõiki rõdusid kinni klaasida. Probleem võib tekkida vaid viimase korruse rõdudega, millel pole katust. ?Sellisel juhul jäävad need tegemata või viilkatusega majadel pikendatakse katust,? sõnab Kikkas.

Vastavalt tuletõrje-eeskirjadele ei saa kinni ehitada ka trepikodade rõdusid.

Kui omandisuhted on selgeks tehtud, tellitud ekspertiis ja vastavalt sellele koostatud projekt, on vaja kinniehitamine kooskõlastada kohalikus omavalitsuses.

?Meie vaatame, et oleksid täidetud päästeameti ja tervisekaitse ning esteetilised nõuded. Kõige selle põhjal teeme otsuse. Kui muutuvad ehituskonstruktsioonid, siis on teinekord vaja ka ehitusluba anda. Kui paistab, et lisaraskust rõdule ei teki, pole luba nõudnud,? seletab Tallinna säästva arengu ja planeerimise ameti ehituslubade osakonna juhataja Vello Ermann.

Arhitekt Loona Kikkase kogemuste põhjal ehitatakse rõdusid tihti kinni sellepärast, et tekitada tuulevarju ja hoida kokku küttekulusid, kuid paljudele saab see ka lihtsalt lisapanipaigaks. Kikkas ise ei soosi rõdude kinniehitamist ja usub, et selle arvelt elamispinda ikkagi suuremaks ei saa.

Rõdude kinniehitamise vastu on ka Tartu Anne 51 korteriühistu esimees Teesi Marmei. ?Meil oli selline lugu, et kaheksa aastat tagasi osa inimesi tahtis rõdud kinni ehitada. Võtsime vastu otsuse, et kui teeme, siis ühesuguse projekti järgi. Nüüd meil on 10?12 rõdu kinni ehitatud. Aga ausalt öeldes on see ikkagi kole,? nendib Marmei. ?Pealegi muudab see ju korteri pimedaks. Mina aga soovin õhku ja valgust,? ütleb Marmei.

Tema hinnangul tuleks kinniehitamine kõne alla tõepoolest ainult siis, kui kogu maja ehitaks ja ühtemoodi, kuid saavutada suures majas sellist üksmeelt on väga raske.

Teine variant, millega Marmei tutvus Soomes koolitusel olles, on rõdud ilma raamideta üleni ära klaasida. Siis on rõdu läbipaistev ja ei riiva silma. Eestis pakub sellist võimalust OÜ Rõduklaasid. Nende pakutud lahendusel on klaas näha vaid teatud nurga alt, kuid otse vaadates võib jääda märkamatuks.

Ettevõtte juhatuse liikme Mart Pähna sõnul muudab klaasitud rõdu korteri turvalisemaks. Lisaks aitavad klaasid ka müra kinni hoida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing