Reede 24. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Välikamin aitab vihma trotsida

Monica Raud 21. juuli 2004, 00:00

?Alustada tuleks sellest, mida inimene seal kamina juures teha tahab: kas lihtsalt istuda ja tuld vaadata või ka süüa teha,? ütleb OÜ Koltsi Kaminad tegevjuht Andrus Konga. Esimesel juhul piisab kaminast, teisel juhul võib juurde ehitada kuni terve köögi, alustades grillist ja suitsuahjust ning lõpetades pliidi ja kraanikausiga.

Üldjuhul ehitatakse välikaminad kas pae- või maakivist, harvem kasutatakse mõnd eksootilisemat kivi või kaetakse kamin hoopis krohviga. Paekivi puhul on materjal kallim, kuid ehitamine lihtsam ja oluliselt odavam. Linnakodudes on üha enam moodi läinud sileda pinnaga saetud paas. Maamajade ja puitmajade juurde passib paremini jällegi maakivist kamin, mille võib soovi korral ka üle lakkida või vuugid lumivalged teha. On olemas ka lai valik dekoratiivseid kunstkive, kuid nendega kaminat katta on väga kulukas ? 1200 kr/m².

Katusealune, kuhu mahub lahedalt kamin ja kümme inimest ümber laua, võtab enda alla umbes 35 m². ?Eesti oludes pole ilma katuseta midagi teha,? kinnitab Andrus Konga. Katus, mis tavaliselt valmistatakse laudadest ja ruberoidkattest, pikendab kamina eluiga mitu korda ning lisab paar kuud juurde ka kamina kasutamise hooajale. Ja mis peamine: säästab inimesi vihma ajal taldrikutega tuppa jooksmast.

Igast aianurgast võib saada mõnus vaba aja veetmise koht ? see on neli aastat peamiselt maakivist kaminaid ehitanud FIE Kert Loide tegutsemise juhtlause.

Väikese ruumi või rahakoti puhul saab kamina asemel laduda ka väiksema ja madalama lõkkeaseme, mille suure augu kohal grillida saab.

Optimaalse kujunduse korral on kamin nurgas. Kui see keset seina ehitada, peab müür olema väga paks ja sel juhul ei näe ka kõik laua ümber olijad tuld. Soovi korral võib kaminamüüri osaks kujundada ka lillehoidlad, peenrad, valgustid, sepised, isegi väikese veejoa. Ilusasti kumavad õhtul ka müüri sisse jäetud pesadesse pandud lambid.

Andrus Konga sõnul jääb kaminast ja katusest enamasti materjali üle ja seda ongi hea kasutada nii põranda, teeradade kui ka muude lisaelementide ehitamiseks. Tänapäevane välikamin pole enam pelgalt tulease, vaid hubane, maitsekas ja ümbrusega harmoneeruv istumisenurk. Andrus Konga teab, et on inimesi, kes pühivad oma aiakamina lumest puhtaks isegi jõulude ajal.

Välikamina ehitamise ajakulu sõltub ilmadest, kuid keskmiselt kulub selleks kolm-neli nädalat, FIE Kert Loide teeb keskmise suurusega katuseta kamina valmis ka nädalaga. Meistritelt tellimine on paraku kulukas ettevõtmine: ilma seinte, katuse ja muude lisadeta paekivikamina ehitab Koltsi Kaminad valmis ligikaudu 40 000 krooniga, täiskomplekti hind jääb 100 000 krooni suurusjärku. Kert Loide on siiani hakkama saanud umbes kaks korda odavamalt.

Ise ehitama asumine eeldab tublit eeltööd enda vajalike teadmistega kurssi viimisel. Näiteks kõik kivid ei sobi kamina ladumiseks. Ka tsemendi hulka ei tohi lisada savi, sest vihm peseb selle lihtsalt välja, ohutum on vajalikud segud poest osta. Määrava tähtsusega on õigesti rajatud vundament, ka küttekolde ladumisel võiks küsida asjatundja nõu.

Oma materjali võib ehitajale küll pakkuda, kuid kui tegu pole just mõne eksootilise kiviga, eelistavad kaminaehitajad kasutada enda valitud materjali, mida kasutades nad saavad tööle garantii anda.

Perekond Sternhofi aias rõõmustab maakividest kamin oma peret ja iganädalasi külalisi selle aasta maikuust. Puudu on veel vaid põrand ning lammutamist ootab juuresolev kasvuhoone. Marek Sternhof kinnitab, et isegi kui külalisi ei käiks, on selline nurgake omalegi mõnus ? istud ja küpsetad liha ja värskeid kartuleid. Kaminale lisaks on müüri sisse paigaldatud väike omalaadne kaanega grill, kus toit valmib kiirelt ega kõrbe ära.

Õhtuti õhkub kaminast sooja. ?Eile õhtul just grillisime siin. Kui jahedaks läks, tõstsime toolid kaminale lähemale, istusime nagu eit ja taat,? kiidab abikaasa Jaanika uut ajaveetmiskohta ja lisab, et niimoodi istudes ei taha tuppa minna isegi siis, kui vihma hakkab tibutama.

Vihma ja liigse päikese eest kaitseb omanäoline kolmveerandringikujuline paviljon, mille nurgeline puidust katus toetub peenikestele rippuvate lillepottidega ehitud metalljalgadele. Marek Sternhofi sõnul lõi selline idee lihtsalt pähe. Mõlemad abikaasad on rahul, et tore kamin lõpuks valmis on, sest esimesed kaks ehitajat ei saanud oma tööga kuidagi hakkama.

Perekond Prihnenko otsustas uue elu anda ammusest ajast aianurgas kössitanud kaminale. Pärast uude koju kolimist jäeti alles küll nõukogudeaegne punastest tellistest kamina, ent lasti peale ehitada katus ning väliskülg laduda põllukividest.

?Iga kord, kui vihma hakkas sadama, tuli toitudega tuppa joosta,? meenutab Anatoli Prihnenko esialgset grillinurka. Nüüd pole perel suviti kööki enam asjagi ? kaminas valmib nii liha, vorst kui ka kala, kõrval asuvas abihoones on sisse seatud korralik väliköök.

Koertega õhtul jalutamast tulles on kamina ees hea end soojendada ning sõpradele jooke ja suupisteid pakkuda. Koos uue katusealusega rajati kamina juurde ka väike veesilm koos lillepeenardega.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing