Ärimehed ei näe praegu vajadust Euroopa Liidu seadusi muuta

Krista Taim 23. juuli 2004, 00:00

Ettepanekutest tehakse kokkuvõte ning saadetakse majandusministeeriumisse, kes esitab Eesti seisukoha septembris Brüsselis konkurentsivõime nõukogule. ?Kindlasti pole see muudatuste sisseviimine kiire protsess, aga tuleb ära kasutada ELi valmidust kuulata,? märkis Teder.

Majandusminister Meelis Atoneni sõnul on võimalik, et Eesti ettepanekuid ka Brüsselis arvestatakse. ?Kõik sõltub siiski argumentidest, kui selgelt me oma põhjendusi esitame,? lisas ta.

Äripäeva küsitletud ettevõtetest enamus ei pea ELi seaduste muutmist vajalikuks, sest asjaajamine on läinud niigi lihtsamaks.

Silmet Grupi juhi Tiit Vähi sõnul ei peaks Eesti kiirustama Euroopa Liidu seadusi muutma. Pigem võiks õppida neid tundma ja ära kasutama. ?See, mis Eesti ettevõtjaid segab ja millega võiks Kaubandus- Tööstuskoda tegeleda, on suhted Venemaaga. Muidu võib juhtuda, et kui 15 aastat tagasi olime isoleeritud läänest, siis nüüd idast,? hoiatab ta.

Üldiselt hindab Vähi Euroopa Liidu üldist süsteemi väga bürokraatlikuks ega usu, et Eesti kui väike riik võiks midagi muuta. ?Me peame ikka muganduma Euroopa-päraseks.?

Transpordifirmad leiavad, et pärast ELiga ühinemist on paberitööd vähemaks jäänud ja piiride ületamine lihtsustunud. Omapoolseid ettepanekuid nad Kaubandus-Tööstuskojale saata ei plaani. ?Praegu on vedajate elu läinud lihtsamaks. Paberimajandust on tunduvalt vähem ja meie poolel on kergem kui varem. Näiteks pole enam vaja teelubasid,? rääkis ASi Arco Trans juhataja Peeter Kuusik.

SP Transit ASi tegevdirektor Roman Loov ütles, et kindlasti annab midagi lihtsamaks teha. ?Aga oma tegevuses pole me sellega kokku puutunud, mis lausa karjuks ja vajaks muutmist.?

Keemiatootja ASi Chemi-Pharm juhi Andres Oltjeri sõnul on igas liikmesriigis omad nüansid, millega on tulnud kogu aeg arvestada. ?Võrreldes Skandinaavia maadega on näiteks Lätis-Leedus asjaajamine keerulisem. Küll on aga üldjoontes läinud lihtsamaks, näiteks kadusid tollid,? räägib Oltjer.

?Iga lihtsustamine on tervitatav nähtus. Kui on ideid, kuidas teha asju lihtsamaks või paremaks, siis sellised ideed tuleb väärtustada,? kiidab Saku Õlletehase omanik Cardo Remmel Kaubandus-Tööstuskoja ettevõtmist. ELi seadusi ta Saku Õlletehase tootmist ja müüki silmas pidades keeruliseks ei pea. ?Keerulisus on tulnud seoses üleminekuga: piirid avanesid, tolliprotseduurid muutusid, aga see on ajutine. Kui inimesed omandavad selle, mis on kirja pandud, ei näe ma praegu erilist kohta, mis tuleks välja tuua ja muuta,? räägib Remmel.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegi kolmapäeval üleskutse ettevõtjatele ELi eesistujamaa Hollandi ja Iirimaa eestvõtmisel.

Kaubandus-Tööstuskoja majandus- ja õigusosakonna juhataja Reet Tederi hinnangul vajaks näiteks lihtsustamist käibemaksuregulatsioon, et firmad ei peaks igas riigis käibemaksu tasuma. ?Eesti ettevõtjaid seab halvemasse olukorda ka kemikaalidirektiivist tulenev täiendav tõendamiskohustus. Meie põlevkivitooted on siin kontrollitud ja vastavad nõuetele, kuid ELi turu jaoks on need uued tooted ja vajavad täiendavaid kontrolle,? ütles Teder.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing