Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti laopindade rendihinnad püsisid I poolaastal varasemaga samal tasemel

Rivo Sarapik 26. juuli 2004, 00:00

Tootmis- ja laopindade üüri- ja müügihindades ei ole Tallinnas toimunud olulisi muutusi. Jätkuvalt erinevad hinnad palju erineva asukohaga ja erinevas seisukorras lao- ja tootmishoonete puhul. Arengu ja muutunud nõudlusega ei muutu ilmselt kunagi likviidseks endisaja nõuetele vastavalt rajatud tootmishooned. Hoogne uusehitiste rajamine jätkub, mistõttu on likviidsed soodsas asukohas paiknevad tootmis- ja laohoone rajamiseks sobilikud hoonestamata maatükid. Linna piires on selliste kruntide pakkumine piiratud ja enamik uusi hooneid rajatakse linnast väljapoole. Kasutusse on võetud näiteks endised põllumaad Tartu maantee ääres.

Sõltuvalt asukohast ning hoonestusvõimalustest jäävad lao- ja tootmisotstarbelise hoonestuse rajamiseks sobilike maatükkide hinnad valdavalt vahemikku 250?500 kr/m2.

Rakvere linnas on lao- ja tootmispinnad kontsentreerunud nõukogude ajal välja kujunenud tootmispiirkondadesse, Narva ja Jaama tänava piirkonda. Need tänavad asuvad magistraalteede ning raudtee läheduses ning seal on olemas vajaliku võimsusega kommunikatsioonid. Sinna on koondunud ka uute spetsiifiliste müügipindade ning lao- ja toomishoonete rajamine või vanade rekonstrueerimine.

Kui mõni aasta tagasi tehti investeeringuid olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks, siis täna kaalutakse, kas otstarbekam on rekonstrueerida vana hoone või ehitada uus nüüdisaegne ja kõikidele vajadustele vastav hoone. Kuna käivitunud on hoonete rekonstrueerimine ja rajamine oma tarbeks, siis on kasvanud huvi ka hoonestamata maa vastu.

Lao- ja tootmispindade üürihinnad sõltuvad suuresti hoone paiknemisest ning üüritavate ruumide suurusest ja seisukorrast. Üürihinnad jäävad vahemikku 20?25 kr/m² kuus, kuid ulatuvad mõnel juhul, moodsamatel hoonetel ja valdavalt laopindade puhul, ka tasemeni 35 kr/m² kuus.

Jõhvi linnas on tootmis- ja laopinnad koondunud nelja piirkonda. Linna idaosas paiknev Tallinna?Narva raudtee ja Pargi tänava vaheline ala on neist suurim, lisaks Kaare ja Tartu maantee vaheline ala ja läänepoolne äärelinn ? Sompa poole suunduva raudtee ümbrus ? ning Narva mnt, Rakvere tn ja Tallinna?Narva magistraali vaheline ala. Uus samalaadne piirkond on tekkimas Lennuki ja Tammsaare tänavale.

Võrreldes eelmise poolaastaga ei ole lao- ja tootmispindade keskmised üürihinnad muutunud. Keskmine netoüür jääb vahemikku 10?40 kr/m² kuus, sõltudes pinna asukohast ja tehnilisest seisukorrast. Aasta lõpuks peaks valmima uus lao- ja kaubanduspind Linda tänaval. Arco Vara ennustab üürihindade jäämist lähitulevikus samale tasemele.

Pärnu tootmis- ja laopindade sektoris on hinnad viimased viis aastat püsinud muutumatuna. Uusi hooneid on ehitatud vaid oma tarbeks ning nende valmimine pole kogu turule mõju avaldanud.

Haapsalus tööstuspindade arendust ei toimu. Olemasolevad tootmis- ja laopinnad on valdavalt omakasutuses. Tehtavad investeeringud selles turusegmendis on seotud rohkem tootmisvahendi, mitte investeeringuobjekti rajamisega. Samas võib täheldada mõningast nõudluse kasvu. Kui veel 3?4 aastat tagasi võis leida endiste suurettevõtete kasutuseta seisvaid tootmishooneid, siis täna on olukord muutunud. Enamik hooneid on leidnud uued omanikud ja rakenduse.

Vähesed kasutuseta seisvad hooned ei vasta oma planeeringult ja kvaliteedilt klientide nõudmistele.

Samas on tootmis- ja laohoonetega toimunud tehingute kohta adekvaatset infot vähe. Paljude tehingute puhul on olnud tegemist ka nn sundmüügiga, nagu näiteks pankrotivara müük enampakkumisel, mis ei ole otseselt käsitletav võrreldava tehinguna, või siis on olnud tegemist osaluste müügiga, kus hooneid on müüdud tegutsevate ettevõtete koosseisus.

Halva kvaliteediga objektide puhul ostetakse pigem maad, eesmärgiga hooned lammutada. Selliste hoonete keskmised tehinguhinnad jäävad vahemikku 300?500 kr/m².

Kvaliteetseid ja tänapäevaseid objekte müüdud ei ole. Uute objektide ehitus ning vanade renoveerimine toimub valdavalt omakasutuseks. Ka ei olda tõenäoliselt valmis müüma uusi või renoveeritud hooneid alla nende ehitusmaksumuse.

Kasutatud hoonete tehinguhinnad jäävad üldjuhul vahemikku 500?1000 kr/m². Üüriturg tootmis- ja laopindade sektoris on väheaktiivne. Nõudlus on hea asukohaga, 100?300 ruutmeetri suuruste väiketootmispindade sektoris, kuid samas on nappus ?headest? üürnikest.

Tootmis- ja laopindade üürihinnad on B-kvaliteediga pindade puhul jäänud keskmiselt 20?40 kr/m² kuus. C-kvaliteediga pindade puhul on keskmised üürihinnad 5?20 kr/m² kuus. Väga suureks probleemiks on üürnike leidmine suurtele ja/või remonti vajavatele pindadele.

Tänaseks on avatud Tänassilma tehnopargi esimene etapp. Rae valda rajatava Jüri tehnopargi esimene etapp valmis juuni lõpuks, kogu kompleks valmib arendaja plaanide kohaselt hiljemalt 2004. aasta oktoobriks.

Jüri tehnoparki võib kavakohaselt rajada kokku üle 100 000 m2 tootmis-, lao- ja äripinda, kokku on krunte planeeritud 42.

Lisaks eelnevalt nimetatutele saab ära märkida ka Dvigateli tööstuspargi ja Lasnamäele Tondiraba piirkonda planeeritud tööstuspargi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing