Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Esimene soojuspumbatehas Balti riikides alustab tööd augustis
Tehase loojad ning võrdsed osanikud OÜs Balti Soojuspump on soojuspumpade hulgimüüja ida- ja Balti regioonis OÜ PG Ehitus ja Soome suurim soojuspumpade tootja Suomen Lämpöpumpputekniikka OY.
?Tehasesse on praeguseks investeeritud 2 miljonit krooni, täisvõimsuse saavutamiseks tuleks veel täiendavad 2?3 miljonit investeerida,? ütles OÜ Balti Soojuspump juhatuse liige Andres Samarüütel. ?Tehasesse on planeeritud 7?10 töölist, mahukam tööosa jääb kohalike allhankijate kanda.?
Tehas hakkab Samarüütli sõnul tööle nn Fordi konveierliini põhimõttel, kohapeal toimub ainult montaa? ja valmistoodangu testimine. Agregaadid ja sõlmed tulevad firmadelt üle maailma. Üheks eesmärgiks on ka maksimaalselt Eesti alltöövõtjaid kasutada.
Tehase maksimumvõimsuseks on praegusel kujul arvestatud 300 pumpa aastas, mis tahetakse saavutada 2?3 aastaga. Järgmisel aastal loodetakse toota 100?150 pumpa. Samarüütel planeerib hõivata Eesti turust 25?30% ja Balti turust tervikuna 10?15%.
Optimistlikku prognoosi toetab taastuvenergia kasvav trend kogu Euroopas. Näiteks Soomes planeeritakse aastal 2010 paigaldada juba 10 000 soojuspumpa.
Eramaja soojuspump maksab praegu 60 000?120 000 krooni, aga tänu tootearendusele loodetakse toote hinda 10?15 protsenti langetada.
Andres Samarüütli sõnul raisatakse Eestis teadmatusest ülearu palju energiat, eriti soojusenergiat. ?Näiteks Paljassaare veepuhastusjaamast lastakse talvel Tallinna lahte 10? 12kraadist vett,? nentis Samarüütel. ?Kui see vesi aga läbi soojusvaheti lasta ja sealt kas või kaks-kolm kraadi kätte saada, võiks saadud soojushulgaga terve elamurajooni ära kütta.?
Samarüütli sõnul toodetakse ka näiteks Pärnu puhastusseadmete kompleksis oma tarbeks sooja ca 200 KW elektrikatlaga, samas soojuspumba energial põhinev kütmine alandaks küttekulusid umbes 70% ja investeeringute tasuvusaeg oleks kõigest 2?3 aastat.
Aga on ka edukaid näiteid. ?Paide Maksimarketit köetakse külmlettidele külma tootvatest agregaatidest eralduvast jääksoojusest,? rääkis Samarüütel.
Euroopa suurima soojuspumpade tootja IVT Industrier AB esindaja Eestis OÜ Soojuspump juhatuse liikme Rein Piho sõnul on hea, et Eestisse soojuspumbatehas tuleb. ?See aitab soojuspumpade levikule kindlasti kaasa,? lisas Piho. ?Tore, et on terveid tegijaid.?