Ettevõtjal on aeg hakata Euroopa Liidus oma huvide eest seisma

Sven Kasemaa 26. juuli 2004, 00:00

Üheks vahendiks Euroopa Liidu ühisturul kaubavahetuse toimimise tagamisel on Euroopa standardid.

Arusaadavalt ei saa Eesti, kui väikeriigi puhul oodata suurte tööstusriikide praktikale sarnast ettevõtjate kaasalöömist standardite väljatöötamisel, kuid teatud valdkondades on ettevõtjate huvid siiski olemas.

Rääkides ettevõtete konkurentsivõimest, saab muidugi alati alustada kvaliteedijuhtimissüsteemi standarditest ning süsteemi sertifitseerimisest vastavalt ISO 9001 nõuetele, mis on ka väikeettevõtetele maine loomiseks ja tõhusaks ülesehituseks kasulik abivahend.

Sertifitseeritud süsteemi omamine on ettevõtetele eeliseks näiteks hangete osas - võimalik lihtsamalt valida alltöövõtjaid ja detaile ning osaleda riigihangetes.

Just väikeettevõtetele mõeldes on ISO koostanud käsiraamatu ?ISO 9001 väikeettevõtetele. Mida teha??. Standardi rakendamise lihtsustamiseks on samas koostatud ka mitmeid abistavaid dokumente, näiteks juhendid ISO 9001 rakendamiseks erinevates valdkondades, nagu tervishoid, haridus, meditsiiniseadmed, infotehnoloogia ja autotööstus.

Kuna ISO 9001 laieneb ka teenindusettevõtetele siis on viimasel ajal olnud huvipakkuvaimaks kliendikaebuste käsitlemise standard.

Kuna EL turul ringlevad kaubad aga mitte kvaliteedi juhtimissüsteemid, siis on tootjate huvides konkurentsivõimelised tooted. Toodete osas puudutavad standardid peamiselt toote ohutust ning toote erinevate omaduste katsetamist. Nõuded on enamasti esitatud toote toimimisele, mitte toote disainile. Euroopa harmoneeritud standardite nõuete täitmine võimaldab tootjatel oma tooted CE märgistusega tähistada (toodetel, millele see on ette nähtud), eesmärgiga viia oma tooted ELi turule.

Toote konkurentsivõimet CE märk aga ei taga. Selleks, et saavutada tootele parem konkurentsieelis on vajalik osa saada teiste liikmesriikide teadustööst ning vähendada valedesse tehnoloogiatesse investeerimise riski.

Euroopa standardite poolelt on üheks konkurentsivõime tõstmisele kaasaaitamise võimaluseks olla informeeritud. Teada, milliseid standardeid oma tegevusvaldkonnas välja töötatakse ning olla seeläbi info varajane rakendaja.

Ettevõtjatel tuleks tagada, et huvi korral mingis tootmissektoris oleks olemasolev Eesti tava lisatud Euroopa standardi kavandisse. Varajane informeeritus võimaldab Eesti ettevõtetel kiiret kohaldumist tulevaste standardite nõuetega. Asjaolu, et Eesti Standardikeskuse kaudu osaleb standardite alases infovahetuses üle 300 eksperdi 147 ettevõttest, 29 valitsusasutusest, 22 erialaliidust ja 18 õppe-teadusasutusest ei tohiks olla muret tekitav. Paraku on üldine ettevõtjate teadmiste tase standarditest ja nende rollist turusüsteemi osana siiski väike.

Euroopa standardite arv suureneb pidevalt ning samuti laienevad valdkonnad kus standardeid koostatakse.

On aeg, et ettevõtjad hakkaksid oma huvide eest seisma ka standardimise valdkonnas. Väikeriigi hääl pääseb mõjule ainult siis, kui seda läbimõeldult ja selgelt esitada, sest otsuseid võtavad vastu liikmesriikide esindajad.

Pean oluliseks, et meie ettevõtjad ning erialaliidud ei jätaks kasutamata võimalust läbi ühiste seisukohtade kujundamise, mõjutada Euroopa standardimise tulevikku.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing