Muutorganismid tungivad toidulauale

Juhan Särgava 26. juuli 2004, 00:00

Maailm on mitmepalgeline, igaühe jaoks on siin neid asju, mida peame oluliseks ja neid, mis meisse ei puutu. Samas oleme paratamatult seotud paljude asjadega neistki, mille mõjutamiseks esmapilgul võimalused puuduvad. Kui vaatame Iraagi sõda, siis prantslased õpetasid meile, et poolt või vastu olemise asemel võinuksime lihtsalt vait olla. Nüüd on üha tihenevaks päevateemaks geenitehnoloogia, lühendatult GMOd ehk muutorganismid.

Pöörangulised leiutised, nende kasutuselevõtt on alati inimkonnale toonud edusamme ja valusaid õppetunde korraga. Kahtlemata on iga leiutis rohkesti raha liikvele lükanud. Samaaegselt on suuremad ja väiksemad juhid neid leiutisi võimu instrumendina katsetanud. Olgu tegu siis dünamiidi, tuumapommi või muuga.

Tuumaenergeetikaga on GMOdel paralleelid selles mõttes lähedased, et mõlemal juhul muudetakse tuumade kooseisu. Tulemusi on nii ootuspäraseid kui ka äraarvamatuid. Siiani tõsiseltvõetavamaid ohtusid nähakse olemasolevate taimede seemnete saastamise võimaluses GMO kultuuride omadega. Seda pöördumatult!

Selgeks on saanud, et mõned muutorganismid mõjutavad raku tasandil toituja organismi immuunsust. Milliseid tagajärgi sellest prognoosida saab, on vara veel ennustada.

GMO toetajad lubavad seadusloomega taolised juhtumid kontrolli all hoida. Elu on näidanud, et vaatamata seaduse täiuslikkusele ei ole neist ükski oluline ka rikkumata jäänud. Seadusloome poolest ei tohtinuks T?ernobõli ega 11. septembri lugu juhtuda.

GMO tehnoloogiast tulu saamine eeldab selle laiade masside tarbesse minemist. Teadagi kohtame laiemas kasutajate ringis erineva ettevaatlikkuse tasemega tegelasi. Arvestades autoriõigusi ja nende toimet, liigume GMO liinide lubamisega suunal, kus mingi aja möödudes kõik meie seemned on GMO kontserni hea tahte ja kontrolli all. Toidumaterjali geenidega manipuleerides saab varem või hiljem inimgruppide tervist ja meelsust mõjutada.

Samas ei saa ega olegi mõtet kedagi alkoholi tarbimast keelata, kuid peab olema tagatud ka nende inimeste õigus mitte seda tarbida, kellel sellist soovi pole. Niisamuti GMO kultuuridega. Kes soovib, palun! Kuid garanteeritud peavad olema ka nende maa-asukate inimlikud õigused, kes ei soovi GMOdega kokku puutuda. GMO propageerijatel ei tohi tekkida õigust sundida mittesoovijaid nende kultuure (teadlikult või teadmata) tarbima!

GMOdele vastuseis ei ole mitte niivõrd võidu ja kaotuse küsimus, kuivõrd nende inimeste õiguste eest seismine, kes soovivad mingi aja jooksul, aga võibolla ka igavesti neist puutumatuks jääda. Niisamuti nagu on neid inimesi, kes põhimõtteliselt ei soovi narkootikumidega tutvust teha vaatamata kuuldusele, et "jube mõnus" pidi olema. Nendegi õigused peavad aegade lõpuni kaitstuks jääma!

Näljahäda maailmas ei tulene kaugeltki GMO puudusest või vähesusest. Nii nagu kinnitas hiljuti Eestit külastanud Saksamaa tarbijakaitse, toidu ja põllumajanduse minister Renate Künast tulenevad näljahädad maailmas eelkõige poliitilistest põhjustest. Väidet kinnitab asjaolu, et samaaegselt näljahädaga kulutatakse tohututes hulkades maksumaksja raha liigsest toidumaterjalist lahti saamiseks ja meetmeid ületootmise pidurdamiseks. Probleem on peidus suutmatuses leida adekvaatseid vahetusvõimalusi toidu vajajate ning tootjate vahel.

Euroopas kasvab nõudlus mahetoodete järele kiiremini, kui jõutakse tootmist laiendada. Mahetoodang on kasvanud viimastel aastatel ca 25% aastas ning ei ole näha põhjusi edasise kasvu pidurdumiseks. Kui tavatoidule on hinnasurve üldjuhul ajas langev, siis mahetoidu puhul seda veel ei täheldata. Inimesi on igasuguseid, maitsed ja eelistused on erinevad. Mahepõllumajandusele lisab sarmi praegusel hetke veel põhimõtteline GMO vaba nõue.

Kaupluskettide nõustajad märgivad, et järjest kasvab nende ostjate hulk, kes nõuavad täiendavat elukvaliteeti puhtalt kasvatatud toidu näol. Lapsikult väljendades kõlab see nii: "Auto on, maja on, suvila on, lapsed terved, ... nüüd tahaks veel head süüa!" Ja miks seda siis keelata? Igaüks valib ise, mis tundub taskukohasem olema. Nii on see meie maailmajaos. Teistes paikades võib see jällegi teisti olla.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing