Prantsusmaa veinitööstus peab ette võtma suured muutused

Sirje Rank 26. juuli 2004, 00:00

Prantsuse veinimeistrid on valmis lahti ütlema sajanditepikkustest veinivalmistamise traditsioonidest, et muutunud maitsega kaasa minna, valitsus aga annab lisaraha Prantsuse veinide tutvustamiseks ning vaeb ettepanekut veini toiduaineks ümberliigitamiseks. Viimane aitaks mööda alkohoolsete jookide reklaamile kehtestatud rangetest kitsendustest. Sama teed läks mullu ka veinimaa Hispaania.

Maailma veiniturul on ületoodang praegu ca 6 miljardit liitrit aastas. Lisaks hinnasurvele ? Prantsuse Bordeaux? piirkonna 900-liitrine standardveini vaat maksab hulgimüüjal täna poole vähem kui läinud kümnendi lõpus, kirjutas Briti ajaleht Times ? on aasta-aastalt vähenenud ka tarbimine nii kodu- kui välismaal.

Kui kuuekümnendatel aastatel jõi täisealine prantslane keskmiselt 130 pudelit veini aastas, siis praegu on muutunud tarbimisharjumused ning kasvav konkurents vähendanud koguse 75 pudelile aastas. Veini tarbimist Prantsusmaal on vähendanud ka karmimad piirangud autojuhtidele ning kampaaniad alkoholitarbimise vähendamiseks.

Läinud aastal kaotas Prantsusmaa ka liidripositsiooni eksporditurul. Esikohale tõusid Austraalia, California, Lõuna-Aafrika, T?iili jne ehk Uue Maailma veinid, võttes 23% turust. Kokku eksportisid Uue Maailma veinitootjad mullu 1,93 miljardit pudelit veini võrreldes Prantsusmaalt eksporti läinud 1,78 miljardi pudeliga. Ameeriklaste boikott Prantsuse veinidele Iraagi kriisi järel viis mullu ekspordi 21% vähenemiseni USA turule. Kokku kahanes Prantsuse veinide eksport mullu 9% ning selle aasta esimesel poolel 7%.

Neile hädadele lisaks ähvardab Prantsusmaal tänavu tulla rekordiliselt hea viinamarjasaak, 20% suurem kui mullu, mis lisab ületoodangut veelgi.

Läinud nädalal toimus Prantsusmaa veinitootjate kriisikohtumine põllumajandusminister Herve Geymard?iga. Prantsuse tootjad said loa mitmeteks kulusid säästvateks muudatusteks, mis mujal veinimaailmas on ammu kasutusel, kuid mida pikkade traditsioonidega Prantsuse veinitööstus on seni ketserluseks pidanud.

Nii võivad nüüd ka Prantsuse tootjad selle asemel, et kääritada ja laagerdada veini tammest tõrtes, kasutada maitseefekti saavutamiseks tammelaaste. Järeleandmisi tehakse eelkõige nn ?vin de pays? ehk keskmise hinnaklassi veinide puhul. Tippkvaliteediga veine muudatused ei puuduta. Keeruliste kohanimede asemel on Prantsuse veine edaspidi plaanis rohkem reklaamida viinamarjasordi järgi. Seda isegi juhul, kui kuni 15% moodustab mingi muu sort. Rohkem on plaanis panustada paarile tugevale brändile.

Praegu on peamine kriitika välismaal, et Prantsuse veinid on kallid, keerulised ja ebaühtlase kvaliteediga. Prantsuse veinide tutvustamiseks suurendab Prantsuse valitsus toetust 10 miljonilt eurolt 15 miljonile eurole.

Kui Prantsuse veinilobi tegijad oma tahtmise saavad, võib Prantsuse valitsus veini veel sel sügisel toiduainete hulka liigitada. Sellega ei kehtiks veinile enam 1991 range reklaamiseadus, mis lubab alkohoolsete jookide reklaamis kasutada toote kohta vaid väga nappe põhiandmeid. Selle sammu eest hoiatavad aga arstid, kelle sõnul on vähemalt 12% prantslastest ?sõltlase riskiga?.

Prantsuse veinid on Eesti turul liidriks küll Vana Maailma veinide hulgas, enam eelistavad Eesti tarbijad aga Uue Maailma veine.

Kokku imporditi Eestisse Prantsusmaalt Prantsuse Suursaatkonna andmeil läinud aastal 1,04 miljonit liitrit veini, mis tagab ca 15% turuosa. Markidest on esikohal Chenet.

Viimastel aastatel ongi Prantsuse veinide osakaal kõikunud Eesti turul 15 ja 17% vahel, samas kui näiteks mõned Uue Maailma veinid, nagu T?iili (mullu 10% koguturust), on oma turuosa kahekordistanud, ütles veine importiva Dunkri Kaubanduse ASi turundusjuht Erko Karing.

?Uue Maailma veinid on mahlasemad ja küpsemad ega ole nii kallid, mis on Eesti tarbijale vastuvõetav. Prantsuse veine peab paremini tundma,? ütles Karing.

Prantsusmaa järel oli Vana Maailma veinidest mullu Eesti turul teisel kohal Hispaania 12%ga. Kiireima kasvuga olid aga Rumeenia veinid, kus veinitööstus on läinud Saksa ja Briti investorite kätte, kes panustavad aktiivselt toodangu reklaamile ja turundusele.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing