Saksa tööstuspiirkond seirab Eesti ettevõtteid

Tuntud tööstuspiirkonnast pärit sakslaste seire Eesti ettevõtlusmaastikul haarab mitmeid valdkondi alates turismist kuni toiduainetetööstuseni. Viimaste hulgast jäi lihatööstus Reinsdorfer Fleishkonserven GmbH esindajatele silma Rakvere külje all konserve tootev AS Maag.

Loodetavasti juba sügisel käivituva koostöö raames leiab Maagi toodang partneri müügivõrgu kaudu tee Baltimaade, Vene, Soome, Saksa, Prantsuse ja Poola turule.

Rainer Lindemanni juhitav Reinsdorfer ei ole tavaline toiduainetööstus. Tegu on vaid 25 töötajaga ettevõttega, neil on aga eksklusiivsed kliendid: tooteid tarnitakse muu hulgas Lufthansa-Servicele ja Bundeswehri allveelaevadele.

Eripäraste toodetega tahetakse jätkata ka Eestis. Kümmekond uut töötajat Maagi konservitsehhis saavad rakendust Eesti ulukiliha, eriti põdraliha karpi panemisel.

?Investeeringutega tuleme ise toime, pigem on meil huvi leida uusi kliente ja turge,? selgitas ASi Maag juhatuse liige Toomas Juhan esialgu planeeritud 15,6 miljoni kroonise investeeringu tausta.

Liidumaa riigikantselei juhil Rainer Robral on siinse piirkonnaga veelgi suuremad plaanid. Otsene koostöö on Saksi-Anhalti ettevõtetega loodud vedelgaasimahutite müüjal ASil Propaan ja palkmajade tootjal OÜ Palmetin, samuti Balti Laevaremonditehasel. Väljundit otsitakse Eestis ka kogemustele tuule- ja taastuvenergeetika valdkonnas.

Lisaks kavandab Robra ühiselt kahe riigi kaevanduspiirkondi muutma hakata. ?Teie Ida-Virumaaga on Saksi-Anhalt mõnes mõttes sarnane ? ka meil on palju suuri kaevanduspiirkondi, mida saab edukalt turismimajanduses ära kasutada,? selgitas Robra pärast kohtumist majandusminister Meelis Atoneniga. Viimasega räägitigi just kaevanduspiirkondade rekultiveerimisest ja ELi projektidest, mis annavad miljoneid eurosid endiste tööstusalade taaskasutusele võtmiseks turismis.

Saksi-Anhalti liidumaal on pruunsöe kaevanduspiirkonna keskkonnaalase ümberkorralduse tulemusena tekkimas Saksamaa suuruselt kolmas järv, mis muudab kogu piirkonda turismi.

Lisaks tahab Robra keemiatööstusliidu eesistujamaa esindajana võidelda keemiatööstusettevõtetele Brüsselist välja paremaid tingimusi. ?Loomulikult on oluline leida Ida-Virumaa keemiatööstustele paremat väljundit Euroopa turgudel, mis on hetkel väga raskendatud,? rääkis ta.

Ida-Viru maakonna arengu- ja planeerimisosakonna peaspetsialisti Ivar Rooksi sõnul raskendavad keemiatööstustoodete testimise karmistunud nõuded siinsete ettevõtete müügivõimalusi. Seetõttu on Robra propageeritud keemiatööstuspiirkondade liidu tegevusest tema sõnul huvitatud Viru Keemia Grupp, Kiviõli Keemiatööstus, Nitrofert, ka Narva Elektrijaamad.

Saksi-Anhalt on üks Saksmaa nn uutest liidumaadest. Elanikke on liidumaal kokku kaks ja pool miljonit.

Liidumaa sisemajanduse koguprodukt oli eelmisel aastal 692 miljardit krooni ja kasv eelneva perioodiga võrreldes 2,1%.

Liidumaa esitleb ennast kui mitmekülgset ja investorisõbralikku piirkonda Kesk-Euroopas ja tõstab esile fakti, et Saksi-Anhaltenisse on tulnud uutest liidumaadest kõige rohkem otseinvesteeringuid.

Samuti nimetab liidumaa majandusarengu ühendus Saksi-Anhaltenit lävepakuks Ida-Euroopasse.

Suurematest piirkonnas tegutsevatest ettevõtetest võiks nimetada farmaatsiaettevõtet Bayer, mis toodab seal käsimüügiravimeid, muuhulgas aspiriini. Sealses tehases töötab 750 inimest, kes toodavad aastas umbes 3 miljardit tabletti.

Oma esindus on Sachsen- Anhaltis ka ühel maailma suuremal keemiaettevõttel Dow, mis toodab seal plastikut.

USA juhtival klaasivalmistajal Guardian Industries?il on samuti esindus Saksi-Anhaltis, sealset toodangut on kasutatud muu hulgas Berliini Riigipäevahoone juures.

Lisaks tegutseb liidumaal maailma suuruselt neljanda naftaümbertöötleja TotalFinaElfi tehas, mis on üks kaasaegsemaid Euroopas. Samuti valmistatakse Saksi-Anhaltis vahuveine, sellega tegeleb firma Rötkäppchen, mille eesmärgiks on saada suurimaks vahuveinitootjaks Saksamaal.

Üllatavalt suur on aga liidumaa töötuse protsent, mis ulatub 22ni. Sellisel tasemel on see püsinud juba mitu aastat. Välismaalastest on töötud ligi pooled.

Balti Laevaremonditehas lõi Sachsen-Anhalti liidumaa töösturitega käed juba paar aastat tagasi, mille tagajärjel on Rotterdami ja Peterburi sadamates mitmesajatonnised kraanad.

Metallkonstruktsioonide valmistamisel teeb Saksa firmadega koostööd BLRT Gruppi kuuluv projektijuhtimisfirma BLRT Marketex OÜ. 2002. aastal valmistati Saksa firma Magdeburger Föderanlagen und Baumaschinen GmbH (FAM) tellimusel sadamalaadurite metallkonstruktsioone Peterburi ja Rotterdami sadama jaoks. Ühe konstruktsiooni kaal on 142 tonni. Kuna ühine töö oli edukas, pandi algus veelgi suuremate sadamaehitiste loomisele. Saksa firma ThyssenKrupp Födertechnik GmbH tellimusel valmistab Marketex praegu kolme sadamalaaduri konstruktsiooni, mis on mõeldud Muuga sadama söetarminali jaoks. Kolme konstruktsiooni kaal kokku on 750 tonni.

Sakslastega koostöö näiteks on ka firma R.Stahl Fördertechnik GmbH tellimusel valmistatud sildkraanade metallkonstruktsioonid. Neli sellist kraanat töötab praegu ka BLRT Grupi ettevõtetes.

Üle Eesti ligi paarkümmend müügipunkti asutanud ASi Propaan õuel ootavad müüki kolm suurt vedelgaasimahutit, mis on tõestuseks alanud koostööst Saksi-Anhalti liidumaa firmaga Bagom Industrie GmbH.

ASi Propaan turundusosakonna juhataja Krista Pavelson peab kontakti sakslastega perspektiivikaks ning tõenäoliselt saab see suurema hoo sisse just sügisel. ?Väga paljud inimesed otsustavad viimasel ajal just gaasikütte kasuks,? selgitas ta. ?Eriti nüüd elektri hinna tõustes. Meie üritame oma hindu ikka kütteõliga samal tasemel hoida.?

Mahutite eelis on võrreldes trassigaasiga Pavelsoni sõnul nende mobiilsuses ? ühes kohas üles pandud mahuti saab jälle lahti monteerida ja teise koha seada. Pealegi on Eestis palju maapiirkondi, kuhu suured gaasitrassid ei ulatu. Lisaks Saksa mahutitele müüb Propaan ka Poola toodangut, kuid uute partnerite müügiedu see Pavelsoni sõnul vaevalt pärsib.