Uus seadus lubab elamuühistu korterit pangalaenuga ostma hakata

Artikkel

- Uudised
- Peep Sooman
- 25. juuli 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uus seadus lubab elamuühistu korterit pangalaenuga ostma hakata
Juuni alguses võttis Riigikogu vastu 1. jaanuaril 2005 jõustuva hooneühistuseaduse, mis tagab elamuühistute liikmetele korteriomanikega sarnased õigused ja senisest suurema kaitse.
Sama seadusega tühistatakse elamuseaduses sisalduvad normid elamuühistute kohta, mis sisuliselt tähendab ka elamuühistute ümbernimetamist hooneühistuteks. Selleks on vaja praegustel elamuühistutel viia oma põhikirjad vastavusse uue seadusega.
Seejuures on hooneühistu mõiste oluliselt laiem kui elamuühistu. Kui elamuühistu sai koondada vaid elamispindasid, siis hooneühistusse võivad kuuluda ka mitteeluruumid.
Kõige tähtsam on elamuühistu liikmetele ilmselt vara nn pandikõlblikkus. Just see takistas paljudel korterihuvilistel soovitud elamispinda soetamast, kuna pangad ei aktsepteerinud elamuühistu varasid tagatistena ning liikmesus (loe: korter) tuli omavahenditest välja osta. Kuna paljudel inimestel puudus piisav kapital või soov seda täies mahus korteri peale kulutada, olid elamuühistu korterid ja on siiani ka kümmekond protsenti odavamad kui korteriomandid.
Seega võib elamuühistu liige arvestada, et kui praegu on tema liikmeisuse hind müügi korral näiteks 450 000 krooni, siis järgmise aasta algusest on sama tehing võimalik poole miljoni krooni eest, sest tänu pangalaenu võimalusele on potentsiaalne ostjaskond suurenenud kordades.
Elamuühistu liikmesuse võõrandamine toimub siiani lihtkirjaliku lepingu alusel, uue seaduse jõustumisel aga muutub see tehing notariaalseks. Uue seaduse kohaselt peab liikmesuse võõrandamise tehing olema notariaalselt tõestatud.
Uue seaduse üheks äärmiselt tänuväärseks muudatuseks on ka ruumide märkimine hooneplaanil. Varasemad hägused murdarvud ning protsendid hoone üldpinnast on asendumas selgete piirjoontega. See aitab tekitada kindlust nii ühistu liikmes kui ka tulevases ostjas.
Kui siiani on liikmete üle arvestust peetud ühistu juhatuse poolt hallatavas tavalises ruudulises või joonelises kaustikus, siis nüüd hakatakse hooneühistuste liikmete üle arvestust pidama mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris, mis aitab ka liikmelisuse oluliselt läbipaistvamaks muuta.
Et ühistukorteritega saaks uuel aastal tehinguid teha, peavad ühistud läbi viima rea kohustuslikke protseduure. Elamuühistu üldkoosolek peab vastu võtma otsuse põhikirja muutmise kohta ehk teisisõnu viima põhikirja kooskõlla uue seadusega. Seejärel peab juhatus esitama mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile põhikirja muutmise kande tegemise avalduse, üldkoosoleku protokolli ja põhikirja uue teksti.
Registrile tuleb esitada ka hoonejaotusplaan ja liikmete nimekiri. Viimases tuleb lisaks liikmete tavaandmetele märkida ka andmed osamaksu tasumise korra, aja ja osamaksu suuruse kohta, samuti liikmeks vastuvõtmise kohta, liikme ainukasutuses oleva hooneosa pindala kohta jms.
Kuna paljudel ühistutel praegu hoonejaotusplaanid puuduvad ja ka muu asjaajamine võtab päris palju aega, oleks mõistlik juba praegu tegutsema hakata. Muidu võib uuel aastal nii mõnigi tehing ümberregistreerimata ühistus venima hakata või hoopistükkis tegemata jääda.
Hetkel kuum