Kaevu tüübi määrab maapind

?Üldjuhul on soovitatav puurkaev, sest selle veeandvus on aastaringselt stabiilne. Salvkaevud võivad suve lõpul kuivaks jääda,? tõdes ASi Maves juhatuse esimees Toomas Kupits. Kui salvkaev on rajatud veel ka liivasesse pinnasesse, siis tekib Kupitsa sõnul oht, et kaev täitub juba mõne aasta jooksul pinnasega ning kaevu tuleb uuesti süvendada. Kuigi Eestis esineb ka üle 30 meetri sügavusi salvkaevusid, on need tüüpjuhul siiski madalad ja sügavus ei ületa kümmet meetrit.

Puurkaevud rajatakse väikeelamute juurde üldjuhul lubjakivi avamusalal Põhja-Eestis. Salvkaevud on seevastu rohkem levinud Lõuna-Eestis ja seal, kus on üle 40?50 meetri paksune pinnakate. Suure sügavuse tõttu on sellistesse piirkondadesse puurkaevu rajamine ka kallis, ületades Kupitsa sõnul 100 000 krooni piiri. Tavaliselt jääb kaevu puurimise maksumus siiski vahemikku 15 000?20 000 krooni. Lihtsama, 15?20 meetri sügavuse puurkaevu rajamise hind on samas hinnaklassis 5?10 meetri sügavuse salvkaevu hinnaga.

Kupitsa väitel on lisaks veevarustuse stabiilsusele puurkaevu eeliseks salvkaevu ees ka võimalus isoleerida reostunud maapinnalähedased veekihid ja saada vaatamata maapinna reostusele puhast joogivett.

Kuna salvkaevud saavad vee maapinnalähedastest veekihtidest, siis võib salvkaevu vee aastateks ära rikkuda mõne lekkiva käimla lampkast, reovee kogumiskaev või sõnnikuhoidla.

?Salvkaev on puurkaevust odavam, kuid seda on otstarbekas rajada siis, kui maapinna lähedalt on võimalik saada vajalikul hulgal joogivee kvaliteedistandarditele vastavat vett,? ütles keskkonnaministeeriumi veeosakonna spetsialist Heddy Klasen.

Kaevu asukoha valikul tuleks Klaseni sõnul arvestada võimalikke reostusallikate, pinnakatte koostise ja sellega, et maapinnalähedane põhjavesi on väga reostustundlik ning salvkaevu põhi peaks jääma allapoole kõige madalamat veetaset. ?Kui aga põhjavesi on saastunud ja saastumise põhjus on ebaselge või raskesti kõrvaldatav, on üldjuhul arvatavasti otstarbekas tellida puurkaev,? tõdes Klasen.

Enne puurkaevu tellimist tuleks Klaseni sõnul teha kindlaks, kas soovitud paigas on üldse võimalik vett saada. ?Põhjavee saamise võimaluste kohta oskavad nõu anda hüdrogeoloogilisi töid tegevad firmad ning maakondade keskkonnateenistuste veespetsialistid,? ütles Klasen. Seejärel tuleb kooskõlastada plaanitava veehaarde asukoht maakonna keskkonnateenistuses ja kohalikus omavalitsuses. Alles seejärel saab tellida litsentseeritud ettevõttelt puurkaevu projekti, kuna sõltumata puurkaevu sügavusest rajatakse neid ainult projekti alusel.

Kooskõlastatud ja kohalikus omavalitsuses kinnitatud projekti alusel tuleb taotleda ehitusluba kohalikust omavalitsusest ja puurimisluba OÜ Eesti Geoloogiakeskusest.

?Kui põhjavett võetakse üle 5 m³ ööpäevas, tuleb vormistada lisaks ka vee erikasutusluba, mille annab välja maakonna keskkonnateenistus,? rääkis Klasen. Kui puurkaevu tellimiseks on tegijat suhteliselt kerge leida ? piisab vaid märksõna sissetoksimisest interneti otsingumootorisse ?, siis ametlikke salvkaevude tegijaid Toomas Kupitsa sõnul Eestis praegu ei olegi. ?Salvkaeve tegi kümmekond aastat paar firmat, kuid rangeid töökaitsenõudeid arvestades lõpetati nende ametlik tegemine. Praegu tehaksegi salvkaeve vaid haltuura korras,? nentis Kupits.

Autor: Kristo Mäe