Tallinna börsile tuleb juurde passiivseid väikeinvestoreid

Eesti turg on pikemaajalise investori turg, leiavad maaklerid. Kuna liikumised ja turu sügavused pole need, mis on Ameerikas, siis paljud spekulandid tegutsevadki seal, lisaks investeeritakse Eestist spekuleerimise eesmärgil Rootsi ja Soome turgudele.

Krediidipanga väärtpaberispetsialisti Rait Pedari hinnangul on investorite aktiivsus viimasel poolaastal Eestis vähenenud. Tema sõnul on aastas 40?50 protsenti kerkinud börsiindeks andnud investoritele hea signaali, et pikaajalise hoidmisstrateegiaga saab raha teenida. Teisalt on hinnatasemed kõrged ja väikeinvestor jälgib üldist börsiindeksi trendi. Nende, kes tõsist analüüsi teevad või otsivad fundamentaalselt odavaid aktsiaid, aktiivsus on langenud.

?Inimesi, kes avavad väärtpaberikonto, tuleb pidevalt juurde, aga börsil kauplejaid on vähemaks jäänud,? ütles Pedari.

Ühispanga aktsiamaakleri Peeter Koppeli sõnul on Eesti investorite huvi Eesti vastu vähenemas ning kasvab huvi välismaiste aktsiaportfellide vastu. ?Potentsiaalsete klientide haridustase kasvab pidevalt nagu ka huvi investeerimise vastu. Kui räägime Eestist, siis huvi on vähenemas, aga välismaal on eestlastest investorite huvi kasvamas, sest esiteks on teenustasud läinud odavamaks ja info kättesaadavamaks,? rääkis Koppel.

Tema sõnul on kohalikul turul valik ikkagi piiratud ning suure teenistuse potentsiaal pole ilmselt nii hea kui mõnel muul turul. ?Eesti vastu on huvi pikemas perspektiivis, pikemaajalisteks investeeringuteks,? selgitas Koppel.

Hansapanga maakler Romet Tepper pole Eesti investorite huvi vähenemist märganud. ?Turud nii siin kui ka välismaal on väga stabiilsed, pole suuri päevasiseseid kõikumisi. On küll suveperiood ja vaiksem kui aasta viis esimest kuud, aga uusi kliente on juurde tulnud, eriti passiivseid kliente, kes ostavad ja jäävadki ostu hoidma,? tõdeb Tepper. Näiteks toob ta Telekomi pakkumise, kus kohalikud investorid ostsid suurtes kogustes Telekomi aktsiaid ja pole neid siiani müüki pannud.

Sampo aktsiamaakler Kristjan Miilen hindab olukorra samuti stabiilseks. ?Aktiivseid kliente pole juurde tulnud, küll on kasvanud passiivsete hulk,? tõdes ka Miilen. ?Need, kes olid enne aktiivsed, on seda ka nüüd. Teised aga teevad tehingu ja jäävad ootama.?

Tallinna börsi käive on võrreldes eelmise aastaga oluliselt kasvanud. Kui 2003. aastal oli börsitehinguid 7,8 miljardi eest, siis selle aasta kuue kuuga on tehtud tehinguid 6 miljardi eest.

Tehingute arv on küll võrreldav eelmise aasta omaga, kuid summad, mis liiguvad, on suuremad, räägib Tallinna börsi turundusjuht Kristi Kolk. Tema sõnul näitab statistika ka aktiivsete investorite arvu kasvu. Kui eelmisel aastal oli viis börsitehingut teinud investoreid kokku 852, siis tänavu on poole aastaga investoreid, kes on juba kolm tehingut teha jõudnud, peaaegu samapalju ? 839.

Aktiivseteks investoriteks loetakse neid, kes teevad aastas vähemalt viis tehingut.