Kolmapäev 18. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kergejõustikuliidu peasekretär selgitab toetuste saamise tagamaid

29. juuli 2004, 14:41

Eesti Kergejõustikuliidu peasekretär Erik Pallase selgitab intervjuus Äripäevale, kuidas saavad toetusi Ateena olümpiamängudele sõitvad kergejõustiklased.

<b> Kui suur osa sportlastele antavast toetusest moodustab riigi poolt antud toetus? </b>
Igal sportlasel on see erinev ja üldist riigi toetuse summat on raske välja tuua. Pigem võiks küsida nii, et kui palju keegi oma tulemustega alaliidule riigilt raha sisse toob. Riigi raha vahendajaks on Eesti Olümpiakomitee, kes on välja arvestanud iga tiitlivõistluse medali eest ja koha eest vastavad toetused alaliidule ning sportlastele. Näiteks Erki Noole võidetud kuldmedal 2000. aasta olümpial toob alaliidule käesoleval aastal kaheksa kuu jooksul sisse 200 tuhat krooni. Lisaks on Erki Noolele määratud 10 tuhat krooni kuus ehk kokku 80 tuhat krooni. Erki Noolel on saada kokkuleppe kohaselt 280 tuhat krooni. 6000 krooni on ta lisaks saanud kuu parimaks sportlaseks valimise eest.

<b> Kas toetusrahasid on vähe või palju? </b>
Alati võiks rohkem olla! Siiski peab see raha tulema kusagilt ja tõenäoliselt kellegi arvelt. Õnneks on täna olemas raha jagamise põhimõtted ja süsteem. Süsteemitus ja emotsioonide põhine raha jagamine oleks kindlasti ala arengule kahjulikum.

<b> Milline oleks normaalne suhe, et kui palju annab riik ja kui palju näiteks sponsorid? </b>
Konkreetset suhet sponsorite ja riigi vahel on raske tuua. Eestis võiks sponsorlus olla rohkem soositud maksusoodustuste näol riigi poolt. Ega riik ei ole suurt midagi teinud, et soodustada antud valdkonda. Pigem riigi tegevus riigiettevõtete sponsorluse keelamisega või siis ülereguleerimisega on hoopis halba eeskuju näidanud. Kas tõesti riigi osalusega ettevõtted on mingid ärireeglitest kõrval seisvad, kellel ei ole vaja suhtekorraldust ega reklaamiväljundeid, mida sponsorlus tegelikult pakub?

<b> Kuidas see raha sportlasteni jõuab? Kas ühekorraga või iga kuu regulaarselt mingi summa? </b>
Eesti Kergejõustikuliidul on sportlastega lepingud, kus on fikseeritud kaheksa kuu jooksul ehk kuni olümpiani antav toetus. Lisaks on lepingus ära toodud lisatoetused aasta lõpuni, mis on sõltuvuses olümpial saavutatud kohaga. Otsustasime anda kogu toetuse sportlastele 12 kuu asemel 8 kuu jooksul, kuna sportlased vajavad toetust enam just enne peamist tiitlivõistlust. Osa rahast on jagatud kuudele, osa raha andsime talvel ja kevadel enne suuremaid laagreid ja siis juba suuremate summadena.

<b> Kas alaliit kontrollib ka kuidagi, kuidas sportlased neile antud raha kulutavad? </b>
Sportlaste treeningprotsessi jälgivad koondiste tasemel alarühmade vanemtreenerid. Sportlased peavad esitama alaliidule treeningtoetuste kuluaruandeid. Treeningtoetuse kasutamine on enamasti sportlase enda asi.

<b> Kuidas see sponsorlusesüsteem üldse töötab? Ma saan aru, et on olemas kergejõustikuliidu sponsorid, mille kaudu toetatakse kõiki sportlasi, ning igal sportlasel on olemas ka isiklikud sponsorid. </b>
Me oleme välja töötanud sponsorkavad, kus sportlase parem pool riietusest kuulub alarühmale ja vasak pool sportlase isiklikele sponsoritele. Sponsoritele on välja töötatud ühtsed sponsorkavad, kus on ära toodud alarühma info ajaloost, eesmärkidest, väljunditest ning info ka sportlasest, tema saavutustest, eesmärkidest spordis, kuidas eesmärke saavutada ehk treeningkava koos eelarvetega jne. Sportlastega sõlmitud lepingutes on sportlastel kohustus kirja panna oma sponsorite nimed, et alaliit ei pakuks välja sportlasi konkureerivatele firmadele. Toetussummasid me teada ei taha.

<b> Kas olümpialastele piisab sellest rahast, et normaalselt ilma tõrgeteta mängudeks valmistuda? </b>
Ainult alaliidu poolsest toetusest ei piisa ja sportlased peavad ka ise vaeva nägema, et raha oleks parimate spetsialistide palkamiseks, kes aitavad seatud eesmärke saavutada. Üksinda ainult tänapäeval tippu ei jõua. Lisaks alaliidu ja sponsoritetoetustele saavad sportlased lisateenistust võistluste stardirahadest ja auhinnarahadest, mille suurustest alaliidul ülevaade puudub. Oluline toetus sportlastele tuleb ka nende klubidelt.

<b> Kuidas kergejõustikul konkurentsis teiste aladega läheb sponsorite ja riigitoetuse hankimine? </b>
Kergejõustikuliit on üks suurimaid alaliite, mille eelarve on käesoleval aastal 20 miljonit krooni. Oleme jaganud kergejõustiku viie alarühma vahel ? hüpped, kiirjooks, kestvusalad, heited ja mitmevõistlus. Võrdluses teiste spordialadega võrdlen mina näiteks kiirjooksu alasid ujumisliidu tasemega, kus sponsoreid on küllalt raske leida, kuna eestlastel nendel aladel olümpiamängudele pääsemine on juba suur saavutus. Spordisõpradele ja sponsoritele lähevad korda rohkem võidud ning täna on suuremate edulootustega mitmevõistlus ja heitealad.
Ma arvan, et kergejõustikuliidu sponsorkava on atraktiivne, mis pakub sponsoritele konkreetseid ja mõõdetavaid väljundeid. Oleme jõudmas tasemele, mis vastab kaasaja nõudmistele ja toetajate ootustele. Iga sponsorsuhe püsib usaldusel ja üha enam panustame me olemasolevate sponsorite hoidmisele. Ühe päeva superpakkumised ei tohi rikkuda suhet pikaajaliste ja kindlate partneritega.

<b> Mitut medalit kergejõustiklastele Ateenast loodate? </b>
Olümpial medali võitmine oleks Eesti-sugusele väikeriigile ime, aga me oleksime pettunud, kui medalit ei tuleks. Peamised lootused on heitjad ja mitmevõistlejad, aga ka Pavel Loskutov on öelnud, et soovib maratonis medali võita. Aga sport on sport ja kui tulemusi ette teaks, siis poleks mõtet vaatama minnagi.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing