Internetiühenduse jagamine on lihtsam kui arvatakse

Kui internetti ühendatud arvuti operatsioonisysteemiks on Windows XP, siis kõige lihtsam on kasutada WinXP võrgu jagamist (?Internet Connection Sharing? ehk ICS). See eeldab üldiselt arvutis kahe võrgukaardi olemasolu ? üks kaart on siis ühendatud internetiga ? olgu see siis kaabelmodem, ADSL-ruuter või interneti teenusepakkuja lokaalvõrgu (LAN) ühendus. Teine võrgukaart on aga ühendatud intranetti ? kohalikku firmasisesesse (või kodusesse) arvutivõrku. Võrgu jagamist sooritades on vaja läbida väga lihtsad toimingud, tuleb määratleda, milline võrgukaart on millises võrgus ja kumba ühendust soovitakse laiali jagada. ICSi leiab järgmiselt: Start menüü -> Control Panel -> Network Connections. Klõpsates parema nupuga selle ühenduse peal, mida soovitakse jagada, tuleb valida ?Properties? ning siis avanevalt lehelt ?Advanced?. Edasine on juba lihtne.

Peale jagamise sooritamist tuleb häälestada sisevõrgu arvutid selliselt, et nad kasutaksid ühendust jagavat arvutit lüüsina internetti minekuks. Kui kõik arvutid kasutavad Windows XPd, siis on see lihtne, vanema Windowsiga arvutite jaoks saab lüüsarvutis valmistada spetsiaalse flopiketta, millega tuleb siis kõik sisevõrgu arvutid läbi käia ja kettal oleva programmiga häälestada.

Ka võib internetti jagada arvutiga, kuhu pole installeeritud mitte Microsofti tarkvara, vaid hoopis vabavaraline Linux. Linuxi eelised on tema vähene nõudlus riistvarale ? internetti jagama sobib täielikult nurgas tolmu korjav igivana 486-protsessoriga arvuti. Linux on ülimalt töökindel ? kui serveril ei teki riistvaralisi probleeme ning elekter ei lähe ära, võib üks arvuti Linuxit aastaid jooksutada ilma restarti tegemata. Ka on Linuxi eeliseks see, et tegemist on tasuta tarkvaraga ? ei mingit litsentside ostmist.

Linuxi kasutamise vastuargumentideks on see, et tavalised kodukasutajad ning väikefirmade töötajad ei ole võib-olla enne Linuxit kasutanud ning nad kardavad, et ei saa selle Linuxit operatsioonisüsteemina kasutava arvutiga kogemuste puudumise tõttu hakkama. Tegelikult on viimased Linuxi versioonid väga kasutajasõbralikud ning inimene, kes saab Windowsi masinas tarkvara paigaldatud ja võrgu jagamise häälestatud, peaks sellega saama hakkama ka Linuxi graafilises keskkonnas. Väga vana riistvara kasutades on mõtekam siiski graafiline kasutajaliides jätta paigaldamata. Sellisel juhul tuleb tõenäoliselt IT-spetsialisti poole pöörduda.

Kolmas variant on spetsiaalse riistvara kasutamine. Olemasoleva netiühenduse puhul ? näiteks kui algselt on teil internet ühes arvutis, aga korraga soetate koju või kontorisse ühe arvuti juurde ? on lisariistvara soetamine ilmne lisakulu. Kui aga osatakse ette näha esimest arvutit internetti ühendades, et lähiaegadel suure tõenäosusega kasvab internetti vajavate arvutite hulk, siis on spetsiaalne riistvara siiski kõige mõistlikum lahendus.

Mitme arvuti võrku ühendamiseks kasutatakse üldiselt kommutaatoreid (switch), vanasti aga jaotureid (hub). Internetiga ühendamiseks on vajalik marsruuter (router). Mõnedes seadmetes on marsruuteri ja kommutaatori omadused ühendatud ? ehk siis on võimalik otse internetti ühendada rohkem kui üks arvuti. Selline seade jagab ise internetiühendust sisevõrgus olevatele arvutitle ning eraldi internetti jagavat arvutit ei ole vaja kasutada.

Interneti jagamine ei ole arvuti jaoks märkimisväärselt töömahukas tegevus ning väiksemates firmades saab sellega vabalt hakkama tavaline kontoriarvuti ? näiteks sekretäri oma. Tuleb muidugi meeles pidada, et sisevõrgu arvutite jaoks on internetiühendus olemas ainult senikaua, kuni internetti jagav arvuti on sisse lülitatud. Kasutades interneti jagamiseks eraldi arvutit või spetsiaalset riistvara, seda muret ei ole.

Autor: Alar Pardla