Kolmele pensionisambale leidub alternatiive

Raha pensionipõlveks kogumiseks on mitmeid võimalusi, mõned nendest on maksusoodustustega. Pole vist eriti karta, et riik altruismist tulevaste pensionäridele viimase palgaga võrreldes kõrget pensioni maksma hakkab. Seetõttu tuleb töötajatel ise raha säästa. Teine sammas on vast riigipoolse raha juurdeandmise poolest kõige soodsam. Paraku tähendab see vaid kahe protsendi säästmist kuupalgast, millele riik lisab neli protsenti. Teisi nii suure võimendusega säästuvõimalusi pole. Kolmanda samba fondid pakuvad võimalust säästa kuni 15 protsenti brutoaastapalgast, kusjuures riik tagastab 26 protsenti kalendriaasta jooksul tehtud sissemaksetest. Kolmanda samba fondidesse saab raha paigutada alates sajast kroonist.

Need, kellele meeldib kindel sissetulek, võivad kaaluda garanteeritud intressiga kogumiskindlustust. Sellisel juhul garanteeritakse mingiks perioodiks intress ja vastavalt raha investeerimisele on võimalik ka lisaintress. Garanteeritud intress pole just eriti kõrge ? 3 kuni 4 protsenti, millele lisandub lisaintress. Keskmine koguintress on jäänud viimasel kolmel aastal viie ja üheksa protsendi vahele. Võimalik on makseid teha nii igakuiselt (alates 200 kroonist kuus) kui ka ilma graafikuta.

Need, kes tahavad, et nende rahapaigutuste teenistus sõltuks rohkem finantsturgudel toimuvast, võivad valida investeerimisriskiga elukindlustuse. Võimalik on nii fikseeritud kui ka fikseerimata sissemaksegraafik. Klientide makstavad rahad paigutatakse sellisel juhul klientide valitud fondiosakutesse. Erinevates seltsides kannab toode eri nimetusi. Hansa Elukindlustuses on nimeks pensionikindlustus fondidesse, Ühispanga Elukindlustuses kasvuportfell, Sampo Elukindlustuses Investeerimiskindlustus ja Seesami elukindlustuses kannab see Fondilepingu nime. Fondide valik vajab mõningaid eelteadmisi, valikut aitavad teha ka investeerimisspetsialistid. Investeerimisriskiga kindlustust pakutakse alates 300 kroonist kuus.

Vanamoodsatel säästjatel on võimalik paigutada raha tähtajalistele hoiustele ja hoiusetähtaegade saabudes seda taas pikendada. Hoiuseintressid pole parasjagu just kuigi atraktiivsed ? olenevalt tähtajast ja pangast 1,7 kuni 3,15 protsenti kuni kaheaastastel hoiustel. Pangad pakuvad ka pikemaajalisi hoiuseid. Lisaks sellele on võimalik paigutada raha regulaarse säästmise vormis kasvuhoiusele. Hoiused on praegu Eestis maksustatud nullprotsendilise tulumaksuga.

Sellega on tulumaksusoodustusega säästmisvõimalused ka ammendunud.

Hoiustest kõrgemat tulu ja pikemaid tähtaegu võib leida võlakirjade seast. Kui hoida võlakirjad tähtajani, ei tohiks ka võimalik intressitõus eriti häirida. Võlakirjad eeldavad aga suuremaid summasid (alates 10 000 kroonist) ja teadmisi võlakirjadest ja nende väljaandjatest, kuna emitendid võivad pankrotti minna.

Need, kes tahavad suuremat tulu teenida ja keda ka hinnalangus ei heiduta, võivad leida aktsiatest abimehe kapitali kasvatamiseks. See aga eeldab vähemalt ühe oskuse omandamist kahest ? head (ettevõtete) aktsiate valimist (stock picking) või tehingute ajastamist (timing). Kes hoiavad kaotused väikesed, neil peaks siis, kui börsikrahhi ei tule, edu olema. Aktsiate pealt võib teenida nii kapitalikasvu kui ka dividenditulu näol. Üldiselt eeldab aktsiatesse raha paigutamine ehk kõige rohkem oma rahapaigutuse käekäigu jälgimist ja teadmisi-kogemusi.

Kes tahavad saada osa võlakirja- või aktsiaturul toimuvast, kuid ei viitsi turupulsil kätt hoida, võivad otsustada raha fondidesse paigutamise kasuks. Sel juhul ei pea rahapaigutaja aktsiaid või võlakirju ise valima, kuna fondides on palju erinevate firmade aktsiaid-võlakirju, mille valiku ja tehingute ajastamise üle otsustab fondijuht. Loomulikult kehtib ka fondiosakutesse raha paigutamisel reegel ? osta odavamalt kui müüd. Samas ei tasu ka siin kahjumeid suureks kasvada lasta.

Nüüd on Eestis taas võimalik paigutada raha investeerimiskulda ? mis on maailmas ajaloo kõige kestvam rahapaigutus. Aktsiate ja võlakirjade eluiga on sellega võrreldes lühike. Paberraha on kaaperdanud kullalt raha nimetuse ja kapitalikogumise tähenduse. Kullal on mitmeid positiivseid omadusi ? ta ei saa pankrotti minna, ta peaks käituma hästi nii kõrge inflatsiooni kui ka deflatsiooni korral. Investeerimiskulda saab raha paigutada alates 600 kroonist ning selle all ei mõelda kuldehteid, kus suure osa ehte väärtusest moodustab juveliiri töö, mitte kuld ise.

Pensionipõlveks aitab raha koguda ka kinnisvara omamine. Siinkohal pole mõeldud eluaset, vaid kinnisvara, mida saab välja rentida või teenida selle väärtuse kasvult. Kinnisvara omamine tähendab aga remondikulusid ning soetuskulu on suhteliselt suur. Erinevalt üldevinud arusaamast võib ka kinnisvara hind langeda.

Parim rahapaigutus pensionipõlveks on muidugi oma äri, eriti kui see teenib kasumit. Samas on äriga alustamine riskantne ja võib ebaõnnestuda. Pikka aega edukalt laiendatud firma pakub aga sellist väärtuse kasvu võimalust, milleni üldjuhul suvaliste aktsiate ostmisega ei küüni. Oma äri tegemine nõuab teadmisi majandusest, seadusandlusest ja veel mitmetest valdkondadest ? ja lisaks oma aja pühendamist.