Tänane Läänemere maade fotokunst

?Kui üheksakümnendatel tegelesid paljud kunstnikud sellega, et kehtestada fotot kui kunsti, siis tänapäeval on kunst koos fotograafiaga üks paljudest kunstilistest strateegiatest. Kunstnikud hoiduvad ühest representatiivsest kujundist või mängust sellega, ühendavad oma teostes performatiivset ja narratiivset ja loovad kujundite kompleksseid kaleidoskoope. Fotograafiat ei eristata spetsiifilise meediumina, kunstnikud kasutavad seda nii nagu teisedki,? selgitavad näituse kuraatorid Dorothea Bienert (Berliin), Lars Grambye (Kopenhaagen) ja Lolita Jabloskiene (Vilnius).

Näitusesaalides on võimalik ?lugeda? 21 autori lugusid inimese ja ümbritseva suhetest nii ?seisvas? (fotod) kui ka ?liikuvas? (videoinstallatsioonid) vormis. Jututeemad keerlevad autori ?mina? ümber, era- ja avalikud suhted, lapsepõlv, absurd ja kunstnikuks olemine. ?Keskendudes lokaalsele, privaatsele ja isiklikule vaatepunktile, omistavad kunstnikud erilise tähtsuse individuaalsele territooriumile, sellele, mida meedia ja globalism pole veel alla neelanud,? sedastavad korraldajad.

Eestist osaleb selles projektis Eve Kask oma Käsmu inimeste ja majade fotodega. Mitu albumitäit pilte selgitava tekstiga (milles on kirjas elanike ja majade nimed ning pildistamise aeg) annavad aimu suurest aastatepikkusest tööst, mida kunstnik on teinud ühe rannaküla rahva eluolu jäädvustamisel. See on imetlusväärne. Olen mitu korda mõelnud, kuidas ja millal Eve Kask seda kogemust oma graafikas jäädvustab.

Näitusega kaasneb 160-leheküljeline ja 150 reproduktsiooniga kataloog. Ingliskeelne väljaanne kõneleb kunstist ja fotograafiast Läänemeremaades ning sisaldab tekste nii kunstnikelt kui ka kunstiteadlastelt ja kuraatoritelt.

Autor: Tiina Kolk