Tarbijana Euroopa Liidus

Euroopa Komisjon juhtis tähelepanu tarbijate peamistele õigustele, kuulutades välja tarbijakaitse kümme põhiprintsiipi. ELi õigusest tulenevalt on kehtestatud miinimumnõuded liikmesriikide seadusandlusele. Seega ei olnud tegemist pelgalt tähelepanu juhtimisega, vaid üleskutsega tarbijatele siseturu võimaluste aktiivseks kasutamiseks.

Esimene printsiip ? osta mida tahad ja sealt, kus tahad ? tähendab, et tarbijal peab olema võimalik tunda end teistes liikmeriikides ostes sama kindlalt nagu koduriigis. Rõhutatakse tollipiirangute puudumist ning interneti- ja postimüügi avaraid võimalusi.

Teine printsiip, mis räägib õigusest mittekvaliteetse kaubaga müüja poole tagasi pöörduda, viitab sellele, et ELi õiguses kehtestatud miinimumnõuded kajastuvad kõikide liikmesriikide seadusandluses. Võib nõuda ebakvaliteetse toote parandamist või asendamist. Samuti kehtivad ühtsed miinimumnõuded pretensiooni esitamise tähtaegadele ja müüja kohustustele.

Kolmandas printsiibis rõhutab Euroopa Komisjon kaupade kõrgeid ohutusnõudeid. Eestis on toiminud tooteohutusalane järelevalve ja infovahetus teiste riikidega juba pikka aega. See valdkond on toote ohutuse seadusega põhjalikult reguleeritud. Infot ohtlikest toodetest ja nende võimalikust liikumisest vahetatakse liikmesriikidega pidevalt.

Neljas põhimõte rõhutab, et tarbijal on õigus teada, mida ta sööb. Vaatamata Eesti toiduvaldkonda reguleerivale õigusaktide paketile on tarbijakaitseametil tulnud korduvalt trahvida toidukaupade müüjaid, sest tarbijaile antav teave ei ole vastavuses toidu tegeliku olemuse või päritoluga.

Viiendaks märgib Euroopa Komisjon, et lepingutingimused peavad tarbijate suhtes olema ausad. Sellega on mõeldud näiteks lepingutes esinevaid tavatekstist väiksemas kirjas esitatud kahjulikke sätteid.

Printsiip, mis lubab tarbijal vajadusel ümber mõelda, käsitleb sidevahendi abil sõlmitud lepinguid ? ostud interneti, postimüügikataloogi ja teleturu vahendusel ning samuti väljapool äriruume sõlmitud lepinguid. See valdkond on Eestis põhjalikult reguleeritud võlaõigusseadusega, andes tarbijale õiguse määratud aja jooksul lepingust taganeda.

Seitsmes põhimõte on, et hindade võrdlemine peab olema tarbijale võimalikult lihtne. Eestis tagab hinnavõrdluse ühikuhindade avalikustamise nõue kaupadel, mis on mõõdetavad konkreetsetes ühikutes. Eestis on nõude kõigis valdkondades rakendamise viimaseks tärminiks järgmise aasta 1. veebruar.

Tarbijate eksitamist keelava printsiibi all on mõeldud eelkõige eksitavat reklaami ning loteriide ja tarbijamängudega uskumatute võidusummade lubamist. Tähelepanu all on erinevad tarbijakrediidid ja -laenud ning nende tingimuste kohta tarbijale õige teabe andmine. Eestis on tarbija eksitamine keelatud erinevate õigusaktidega, nagu näiteks reklaami-, tarbijakaitse- ning võlaõigusseadus.

Üheksandas väljakuulutatud printsiibis juhitakse tarbijate tähelepanu reisimisega seotud riskidele, mille puhul peab tarbija huvide kaitse olema tagatud kogu ELis. Näiteks peab pakettreise müüval reisifirmal olema tagatis, mis kindlustab reisifirma pankroti puhul ettemaksu tagastamise reisi toimumata jäämise korral.

Viimase nõudena märgitakse efektiivset piiriüleste tarbijakaebuste lahendamist. See valdkond on reguleeritud Eesti tarbijakaitseseaduses. Lisaks on Eestis loomisel spetsiaalne keskus, mis piiriüleseid probleeme lahendama hakkab.

Autor: Kristina Vaksmaa