PM: Poliitikud ja ametnikud vaidlevad riigilõivude üle

03. august 2004, 09:03

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe väitel ei tohiks lõivud olla riigilt info saamisel takistuseks.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Urmas Reinsalu hinnangul osutab põhiseaduse loogika, et kõrge riigilõiv ei tohiks takistada avaliku teabe kättesaavust ja info maksustamine peaks lähtuma kulutustest, kirjutab Postimees.

«Põhiseaduse loogika kohaselt peaks inimesel olema õigus saada avaliku võimu valduses olevat teavet kätte sisuliselt paberi hinnaga,» leidis Reinsalu.

Eilse Postimehe arvamusküljel väitis E-riigi Akadeemia Sihtasutuse direktor Ivar Tallo, et liiga kõrged riigilõivud takistavad avaliku teabe kättesaamist.

«Näiteks kinnitatud registrikaardi koopia saamine äriregistrist maksab 25 krooni, sihtasutuste ja mittetulundusühingute registrist 15 krooni ja usuregistrist 10 krooni. Laevaregistrist ärakirja saamine maksab 50 krooni, jetiregistrist aga 150 krooni,» kirjutas Tallo.

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro tõlgenduse kohaselt ei kujuta nimetatud registrid endast avalikku teabe kandjat avaliku teabe seaduse mõistes. Oro hinnangul on äriregistri-taolised asutused riigipoolsed teenuste osutajad, kes nõuavad vastavalt teenustasu.

«Kui me ärimaailmas miskit ostame, ka teenust, siis lepime hinnas kokku,» selgitas Oro. «Riigi osutatavate teenuste puhul on selleks hinnaks riigilõiv. Need erinevad registrid ? hooneregister, äriregister ja teised registrid ? ei ole loodud avaliku teabe vahendajaks, vaid ikkagi teenuse osutamiseks.»

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe ja avaliku teabe seaduse ühe autori Rein Langi arvates on Tallo väljatoodud vastuolu siiski koht järelemõtlemiseks valitsusele.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing