Kas klient või riik hoiab bussid liinil?

Järgmise aasta riigieelarvet koostades peab valitsus ja Riigikogu leidma lahenduse ka paarile küsimusele bussinduse vallast: millises mahus toimub Eestis järgmisel aastal ühistranspordi osaks olev inimeste liinivedu bussidega ning kas raha selle teenuse kinnimaksmiseks hakkab rohkem tulema kliendi kukrust piletihinna kasvuna või riigieelarvest liiniveo dotatsiooni suurendamisega.

Reaalsus on see, et ELiga kaasnenud kütuseaktsiisi hüppeline kasv kergitas kõigi transpordifirmade kulusid. Vana rasva peal elada on firmadel võimalik mingi aeg, kuid järgmise aasta eelarveid koostades peavad täiendavate kulutustega arvestama nii maakondade ja linnade avaliku teenindamise liinidel töötavad bussiettevõtted kui ka veo tellijad, s.o maavalitsused ja kohalikud omavalitsused.

Bussiveol peamise kütusena kasutatava diislikütuse aktsiisimäär tõusis tänavu 1. mail 1,28 kr liitrilt. Koos jaemüüjate juurdehindlustega on diislikütuse hind tõusnud ligikaudu 1,5 kr. Arvestades bussi keskmiseks kütusekuluks 30 liitrit 100 km kohta, on hinnatõus tõstnud bussi ühe kilomeetri läbisõiduhinda umbes 50 senti. Võttes aluseks 2003. a avaliku teenindamise liinide mahu (75 mln km), on 2005. a doteeritavaid bussiliine teenindavate vedajate lisakulu 37,5 miljonit krooni.

Aktsiisitõus oli force majeure. Kuna otsus kütuseaktsiisi tõsta oli ja on riiklik poliitika, siis oleks kindlasti vaja 2005. a riigieelarve planeerijatel oluliselt suurendada dotatsiooni avaliku teenindamise lepingu alusel töötavatele bussiliinidele. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatud ühistranspordi arenguprogrammis kavandatud 11 mln kroonine kasv võrreldes käesoleva aastaga on selgelt ebapiisav. Oht, mis alarahastamise korral tekib, on see, et hakatakse taotlema liinimahu vähendamist, mistõttu halvenevad hõredamini asustatud piirkondade elanike liikumisvõimalused. Teine võimalus lisakulutuste katmiseks on piletihinna tõus, mis aga samuti vähendaks paljude elanikkonna gruppide sõiduvõimalusi.

Lisaks kütuseaktsiisi tõusust tingitud hinnasurvele võib 2005. a piletihinna märkimisväärse tõusu põhjuseks saada ka bussijuhtide palga kasv. Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu nõudmine on tõsta 2005. a jaanuarist olulisel määral transporditöötajate palka. Näitena olgu toodud palgatõusu nõudmine siseriiklike, sh maakonna avaliku teenindamise liinide bussijuhi kohta. Kui senini on selle kategooria miinimumtunnipalga määr 17 kr, siis järgmisel aastal tahetakse selle tõusu kuni 43 kroonini. Maakondade avalikke liine teenindavatele ettevõtetele tähendab see aastas 50 miljonit kr täiendavat kulu.

Arvestused näitavad, et bussiliinide teenindamise tagamiseks on vajalik dotatsioonide märkimisväärne suurendamine. Vastasel korral ei suuda ei riik, kohalikud omavalitsused ega ka bussifirmad tagada ühistranspordi arenguprogrammis püstitatavaid eesmärke.

Ebapiisava finantseerimise korral on ette näha hoopis vastupidiseid protsesse: bussipargi jätkuv vananemine, liiklusohtlikkuse kasv ning elanikkonna sõiduvõimaluste kahanemine. Ministrid ja parlamendiliikmed koos kõigi bussireisijatega on taas valiku ees. Valimiskõnedes ja programmides on nii kerge öelda, et ühistranspordi edendamine on meie prioriteet, teisalt on raha alati ja kõigeks liiga vähe.

Autor: Ivo Volt