Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rannavalve tegutseb kreemi ja massaa?ita
Kui aga ilmataat lõpuks rahuneb ja augustis suvel lõpuks päriselt peale laseb hakata, siis poleks paha meenutada mõningaid rannaohutuse aluseid.
Vetelpäästja ameti peamine eesmärk on ennetustöö. Kui kedagi ei ole vaja päästa, siis on tööd hästi tehtud. Päästetute arv ei ole rannavalvurite edukuse näitajaks.
Samas, peale rannaliste ohutuse tagamise, on vetelpäästjate igapäevaseks ülesandeks ka teisejärguliste probleemide lahendamine nagu joobes suvitajad, verised vigastused, vargused, loomad rannas jne. Rannavalvurite niigi tihedatesse tööpäevadesse lisab vahel pinget ka lärmakate puhkajate ülbe käitumine.
Paljusid vetelpäästjaid on ühe hooaja jooksul korduvalt ?vallandatud?. Rahurikkujate korralekutsumisele on sageli järgnenud ähvardused nagu: ?Ma helistan praegu su ülemusele ja teid lastakse kõiki lahti.?
Fakt on see, et inimesed on rannavalvurite kohaloleku ja abiga niivõrd harjunud, et isegi kõige väiksemate situatsioonide lahendamine delegeeritakse neile. Pole erand, kui rannakülastajad paluvad rannavalvuritel selga kreemitada, valvata riideid, masseerida suurest peesitamisest kangestunud konte jne.
Rannavalve põhieesmärk on ikkagi veeohutuse tagamine ning kiire reageerimine eriolukorras.
Massaa? ja füsioteraapia on veidi teistsugune valdkond. Üsna vajalik seegi, kuid vetelpäästjate tööpõllule siiski ei kuulu.
Rannavalve sel aastal loodud meeskonnast umbes pool koosneb nn. ?raudvarast? ? suure töökogemusega inimestest Falckist ja Päästeametist. Teise osa moodustavad aga konkurssi alusel tööle võetud noored ja sportlikud rannavalvurid, kes läbisid ka vastava koolituse.
Autor: Andres Putting