Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Teistmoodi vannitoad

Liivi Tamm 04. august 2004, 00:00

Üks Saksa ahjudest sattus Kalle Tikase vanaisa koju, kus ta juba üle 30 aasta vannivett soojendab hoolimata kuuest kinnijoodetud kuuliaugust. Vesi tuleb paaki survepumbaga, ahjuuksest aga köetakse puudega vesi kuumaks. ?Kuum vesi tuleb poole tunniga,? räägib perenaine Kaja Tikas. ?Ja ühest paagitäiest jätkub parasjagu vanniskäiguks.?

Erki Meister otsustas Haapsalu vanas suvekodus kipsplaadist seinte asemel ära kasutada vanad paekivid. ?Vanasse majja kõik sirged nurgad ei sobigi,? nendib Erki Meister. ?Trepi all oli just paras ruum ja palgid olid olemas ja sealt see vannitoa idee tuligi. Meil oli olemas ka vana malmvann. See tuli esmalt lihvida ja uuesti emailida. Seejärel värvisime vanni välisseinad ja trepialuse punaseks.?

Vannitoa vaheseinad ladus Erki maja renoveerimise käigus üle jäänud palgijuppidest ja kividest. ?On kerge minna lihtsama vastupanu teed, aga pisut nuputamist annab hoopis parema tulemuse,? arvab Erki Meister. ?Otsevaates müür oli enne olemas, see tuli lihtsalt puhastada ja niiskustõkkega katta. Osaliselt katsin selle ka krohviga ja värvisin siis valgeks.?

Elna Kaasik pidi soovitud vannitoa ehitamiseks ruumi algset planeeringut muutma ?Algse kava kohaselt oli sauna juurde planeeritud vaid vann, mina aga soovisin ka du??i. Nii tuligi juba alustatu ümber teha,? räägib Elma Kaasik. ?Praegune lahendus on mugav, aga eks kõik head lahendused tulenevadki lõppkokkuvõttes vajadusest.?

Ruumi saamiseks nihutati seina edasi, nii et tagumises seinas olev aken jäi teisel pool seina riidekapi osaks. Nõnda kumab metallraamis aken päeva ajal valgust läbi, pimedas aga tekib peegliefekt.

Vanni alus aga otsustati kinni panna: selleks painutati Gyproc-plaat niiskusega õigesse kaarjasse vormi ja kinnitati metallist karkassiribadega. Pärast plaatimist kinnitati hoolikalt kõik servad, et niiskus sisse ei tungiks.

Kadri Kaerma ladus mererannast kogutud paekividest ise du?inurga. ?Kõik on kodumaine materjal,? muigab Kadri. ?Näiteks põrandakivid pärinevad Paldiskist. Need olid just ideaalsed: kahe kuni kolme sentimeetri paksused, pealt heledad ja siledad.?

Pesemisnurga ladumiseks aga kulus pea kaks nädalat: korraga sai laduda kolm kuni neli rida kive, siis tuli oodata, et segu pisut kuivaks. Ladumise juures on Kadri Kaerma hinnangul oluline jälgida, et kivid loomulikult teineteisega sobituksid: ?Esimesed read tulid mul natuke rohkem sinka-sonka, aga mida edasi, seda paremini töö selgeks sai.?

Müüri ladumiseks kasutati tavalist segu. ?Siin on kasutatud lihtsalt lubja-liiva-tsemendi segu, aga mõistagi sobib igasugune müürisegu. Segusse saab ka näiteks värvimulda lisada,? ütleb Kadri Kaerma.

Segisti peitis Kadri Kaerma lillepoest ostetud roomati sisse. ?Roomatt talub hästi niiskust, selle alla paigutasime ka sundventilatsiooni. Tavaline ripplagi oleks igav olnud. Ja ka segisti on minu arvates hea: vesi ei tule tugeva survega, tundub, nagu seisaksid vihma all.?

Vannituba on muutumas üleni keraamilise plaadiga kaetud hügieeniruumist kodu osaks, mille sisustamisega nähakse üha rohkem vaeva.

Vannitoaplaadid on üldiselt suuremaks muutumas: 2 × 2 cm suuruseid plaate asendab suuremates vannitubades pigem mõõt 60 × 60.

Üldist trendi järgides kasutatakse ka vannitoas üha rohkem puitu, seda nii valamute ümber kui ka interjööridetailina, sest süvaimmutatud puit talub ka niiskust ja vett. Valdavad on kõikvõimalikud eksootilised puuliigid ja lehis. Viimasel ajal pannakse põrandale ka puitreste, mille all on trapp.

Populaarne on valguse kasutamine: üha enam mõeldakse sellele, et vannitoas võiks olla aken. Ka läbikumava klaasiga uks laseb läbi toast kumavat valgust, klaassein võib olla on ühtaegu nii vannitoa kui ka eluruumi dekoratiivne osa. Klaas ei tähenda vannitoa täielikku avatust vaid ilmestab ruumi ja enamasti lihtsalt kumab valgust läbi.

Ka valamud võivad olla klaasist. Tavalise jalaga kraanikausi asemel mõeldakse välja kõikvõimalikke üllatavamaid lahendusi: vesi võib tulla seina või laua seest.

Kontrastiks aastatetaguse du?inurkade vaimustusega on tagasi tulemas vannid. Kui majas on mitu vannituba, siis on sageli olemas mõlemad variandid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:38
Otsi:

Ava täpsem otsing