Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

WTOs loodi eeldused uueks vabakaubandusleppeks

Tõnis Arnover 04. august 2004, 00:00

Läbimurdele aitas kaasa see, et Euroopa Liit soostus kaotama põllumajandustoodete eksporditollid ning USA ja teised rikkamad riigid olid valmis vähendama põllumajandustoetusi. Vastutasuks olid arengumaad nõus alandama oma kõrgemaid tööstuskaupade tolle. Nii sõlmiti Genfis viis päeva peetud maratonläbirääkimiste tulemusena raamlepe, mille alusel loodetakse enne tuleva aasta lõppu valmis saada uus üleilmne vabakaubandusleping.

Maailmapanga hinnangul stimuleeriks uus vabakaubandusleping tugevasti maailmamajandust, suurendades järgmise kümne aasta jooksul kogutoodangut umbes 6700 miljardi krooni võrra.

?Genfis kaheteistkümnendal tunnil tehtud kompromiss annab positiivse signaali maailmamajandusele,? ütles Saksa majandusminister Wolfgang Clement.

WTO rikastes riikides subsideeritakse põllumajandust aastas kokku 3900 miljardi krooniga. Toetused soodustavad ületootmist. Tekkiv ületoodang suunatakse dumpinghinnaga maailmaturule, kus vaesematel riikidel on olnud sellega raske konkureerida.

Ühise lahenduse otsimisel nõustusid rikkamad riigid USA ja ELi eestvedamisel kaotama põllumajandustoodete eksporditoetused ning vähendama osa kõrgemaid subsiidiume ja põllumajandustoodete tollitariife. Nende tähtajad lepitakse kokku edasistel läbirääkimistel, mis ei tule kerged. Üheks põhjuseks on riikide vahel valitsevad suured lahkarvamused, teiseks lõpevad sel aastal peamiste leppe taganttõukajate, nii USA peakaubandusläbirääkija Robert Zoellicku kui ka Euroopa Komisjoni kaubandusvoliniku Pascal Lamy volitused. Asjatundjad oletavad, et kui John Kerry peaks saama USA presidendiks, võib USA seisukoht muutuda protektsionistlikumaks, samuti võib Prantsusmaa kui peamine leppe vastane omandada suurema mõju uues Euroopa Komisjonis.

ELis suurima põllumajandusega Prantsusmaal on subsiidiumide kärpimise vastu nii talunikud kui ka president Jacques Chirac. President on avalikult süüdistanud Pascal Lamyd, kes on rahvuselt prantslane, et see pole talunike rahvuslikke huve kaitsnud piisavalt jõuliselt. Otsustavate läbirääkimiste eel püüdis ta muu hulgas teistele ELi riikidele survet avaldades saavutada mööndusi, kuid pidi ühisrinde ees taanduma. Prantsusmaa põllumajandusminister Herve Gaymard ütles Le Figarole, et usub põllumajandustoodete eksporditoetuste kadumisse mitte enne 2015.?2017. aastat. Ministri sõnul toetavad seda seisukohta Itaalia, Hispaania, Ungari ja Poola.

Eesti põllumajandustootjate ja -töötlejate katusorganisatsiooni Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Käärma ütles WTO raamleppe kommentaariks, et see ei anna põhjust hõisata, aga ka mitte muretseda.

Eesti põllumajandustoodete eksport läheb põhiliselt ELi turule ja need mängureeglid ei muutu. Eksporditoetust lootsid eelkõige Venemaa ja Ukraina turule eksportijad, aga kuna see maht on väike, siis pole eksporditoetuse kadumine suur probleem.

?Kui arengumaadelt hakkab uute reeglite järgi tulema odavamat kaupa, siis siseturul konkurents muidugi tugevneb, aga Eesti põllumees on kõlvatu konkurentsiga harjunud ja vaevalt midagi hullemaks läheb,? lisas ta.

Kalev Kreegipuu Eestimaa Põllumajandustootjate Keskliidust lisas, et kõigele vaatamata külaarengu toetused ei kao ju kuhugi, ja see lisab optimismi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:38
Otsi:

Ava täpsem otsing