Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinn otsib lahendust Ülemiste ristmiku ummikutele sildade abil
Tallinna kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni sõnul on Ülemiste ristmiku läbilaskevõime ammendunud, liiklussõlme uuendus tõusis taas päevakorda pärast Ülemiste kaubanduskeskuse avamist kevadel.
Sel nädalal moodustas Tallinna linnavalitsus ajutise komisjoni eesotsas Valdmanniga Peterburi tee ? Tartu mnt ? Järvevana tee ? Suur-Sõjamäe tänava ristmiku rekonstrueerimiseks parima projektlahenduse valmimiseks. Samuti näeb ?Tallinna magistraalteedevõrgu arengukava 2003?2010? ette selle ristmiku ümberehitustöid aastatel 2005 kuni 2007.
Valdmann lausus, et ristmiku rekonstrueerimiseks on K-Projekt välja pakkunud kaks lähenemist ? viadukti rajamine üle Tartu maantee ja raudtee mahasõiduga Järvevana teele või ühe viadukti rajamine üle Tartu maantee ning teise viadukti rajamine üle raudtee Järvevana teele. ?Põhimõtteliselt on võimalik asjast rääkida täpsemalt siis, kui seltskond on koos ära käinud,? lisas ta.
Projekteerimisfirma K-Projekti tegevdirektor Rein Annusver ütles, et töö pakutud variantide kallal algab septembris, kui puhkusteperiood on läbi saanud. Ta lisas, et tegelikult on välja pakutud võimalusi rohkemgi kui kaks. ?Ise pooldame kahe väiksema sillaga varianti ? sild üle Tartu maantee ning siis Filtri tee juures väiksem sild üle.?
Annusveri sõnul jääb viadukti rajamisele kindlasti ette mingisuguseid hooneid ja eramaid. Valdmanngi lausus, et kõne alla võivad tulla maaeraldused eraomanikelt. Samas selgub ehituse alla jääva maa suurus ning ettevõtmise kogumaksumus pärast lõplikke valikuid. ?Ei julge öelda, kui palju see asi maksma läheb, ? tõdes Valdmann. ?See on suuremahuline summa. Kahtlemata pole võimalik mõelda, et linnakassast rahastatakse seda üksinda.?
Va rem on Tallinna linn lootnud suurristmike ehitusel nii Euroopa Liidu abile kui ka era- ja avaliku sektori koostööle (PPP). Viimase kasutamine pole Eestis õnnestunud, üheks näiteks vastava regulatsiooni puudumisel nihkunud Haabersti ristmiku ehitus.
Valdmanni sõnul on rahandusministeerium lubanud välja töötada aluse, kuidas võiks PPPd Eestis pruukida. Samuti viitas ta Tallinna esimestele kogemustele euroraha taotlusel ja kasutamisel näiteks Põhjaväila rajamisel.
?Samas tahame praegu loota seda, et kui linn asub projekteerima, siis ühel hetkel võivad tulla läbirääkimised, et riik toetaks Ülemiste ristmiku ehitust. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga oleme seda serva pealt rääkinud,? ütles Valdmann.
Vastates küsimusele, kui reaalne on ristmiku valmimine 2007. aastal, ütles Valdmann, et see oleneb rahastamisest, sellest, kui ?atraktiivne on see vabariigi ja Euroopa jaoks?.
Majandusministeeriumi teatel sõltub abi sellest, mida linnavalitsus ootab ? kui oodatakse liikluskaose lahendust, mille on põhjustanud linna detailplaneering, siis riik seda ei toeta. Samas on võimalik aidata omavalitsusi läbivate riigimaanteede pikenduste rajamisel, nagu seda tehti näiteks Pärnu ümbersõidu puhul.