Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tugevam maksuamet on ettevõtjaile kasulikum
Äripäev ei ole nõus vandeadvokaat Leon Glikmaniga, kelle meelest peaks maksu- ja tolliamet, kui ta ise ei suuda täita kehtestatud standardeid, leevendama ka teistele maksumaksjatele esitatavaid nõudeid. Seaduskuulekuses ei saa mööndusi teha ei maksuametile ega teistele maksumaksjaile ? see viib vaid maksudistsipliini lõdvenemisele ja see omakorda maksude laekumise halvenemiseni.
Äripäeva meelest on lubamatu, et riigiameti töös nii palju olulisi puudusi esineb: maksuamet eiras head raamatupidamistava, rikkus riigihanke- ja riigilõivuseadust, samuti jättis maksmata erisoodustusmaksu (nn Saaremaa korterite juhtum, millele juhtis tähelepanu ka Äripäev juba möödunud aasta algul). Seaduserikkumised maksumaksjate kontrollorgani enda poolt on kahjustanud tublisti tema mainet, nagu näitab Postimehe eilne juhtkiri, samuti süvendab ohtliku suhtumise levimist ühiskonnas a´la miks meiegi seadust täidame, kui seda ei tee isegi maksuamet mitte.
?Kui maksuamet ei suuda ise seadusi täita, ei sobi ta nõudma teistelt seaduste täitmist. Ja kuni on karistamata kas või üks rikkumiste eest kaasvastutust kandev rahandusministeeriumi või maksuameti töötaja, ei sobi maksuametnikud teistele ettekirjutusi tegema,? kirjutas Postimees eile oma juhtkirjas.
Toimetuse meelest ei ole Postimehe pakutud variant olukorrale lahendus. Kui keegi siseministeeriumis pätti teeb, ei kutsu me üles, et politsei ei tohi enam uurimisega tegelda. Ei saada me ka kohut laiali, kui kohtunik on pistisevõtmisega vahele jäänud.
Igal valdkonnal, kus seaduserikkumised toimusid, on konkreetsed vastutajad. Maksu- ja tolliameti ühendamisel kaotasid oma koha mitmed nendesamade rikkumiste eest vastutajad, kinnitas rahandusminister Taavi Veskimägi Postimehes. Seda vähem on põhjust boikoteerida praegust maksuametit. Rehe juhatas küll ka maksuametit juba möödunud aasta keskpaigast, ei saa rikkumiste peavastutajat temast teha, sest rikkumised on kestnud kauem kui aasta. Aivar Sõerdi vabastamine peadirektori ametikohalt toona oli aga õigustatud. Saatuse irooniana on temast lahkumiskompensatsiooni abiga saanud tulumiljonär.
Nii Glikmani kui Postimehe üleskutset järgides saaksime aga kindlasti tänasest palju nõrgema maksuameti. Küllap on nii mõnigi ettevõtja rohkem kui korra mõelnud, et kui tore oleks elu ilma tülika maksuametita ? eks kippus maksuamet Sõerdi ajal tihtipeale oma võimu kuritarvitama.
Kuid tugev maksuamet on õigupoolest maksumaksja enda huvides: mida tugevam on maksuamet, seda paremini laekuvad maksud; oleme rikkamad, vähem on pettureid. Ning seda ausam on konkurents ettevõtluses, nagu ettevõtjad isegi juba märganud on. Pealegi saab ka tugev maksuamet ?hammustada? seadust täites ja klientidega ümber käia, siidkindad käes, nagu näitas Rehe kevadel.
Lahendus on toimetuse meelest ikkagi selles, et maksuamet hakkab korralikult tööle ja kõrvaldab kõik puudused, millele juhtis tähelepanu riigikontoll ameti eelmise aasta raamatupidamist auditeerides. Rehe lubas seda teha ja Veskimägi omakorda, et Rehe teeb seda. Nende lubaduste põhjal on hiljem hea nende tööd hinnata. Aga kontroll peab ka maksuameti üle olema pidev, nagu näitab riigikontrolli audit.
Autor: ÄP