Välismesside külastatavus kasvab

Välismesside reisikorraldusfirma ASi Karol juhataja Vadim Bondarenko sõnul on nende firma vahendusel korraldatavate välismesside külastatavus eelmise hooajaga võrreldes kasvanud 23%.

?Peamise põhjusena võib tuua üha suureneva konkurentsi uutes oludes, mis sunnib kohalikke ettevõtjaid hoidma kätt kindlamalt oma sektori maailmamajanduse pulsil,? ütles Bondarenko.

?Kuigi Eesti ettevõtted on siiski esmalt huvitatud siinse turu katmisest, mis eeldab ka osalemist kohalikel messidel, ei jäta kiiresti saavutatav lagi ambitsioonikatele tegijatele enam piisavat arenguruumi ja edasine tegevus hakkab üha enam liivakastimänguna tunduma,? leiab Bondarenko.

Eesti messide üldine degradatsioon (kui ehitusmess välja arvata) ühelt poolt ning välismessidel osalemine ja nende külastatavuse jõuline kasv teiselt poolt annavad aluse spekuleerida, et kodumaiste väljanäituste ole-kohal tendents taandub ning nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele muutuvad peibutavaks uued, arenevad turud, arvab Bondarenko.

Külastajad eelistavad messide puhul valdkondi, mis on ühiskondlikult olulised ? informatsioon, kommunikatsioon, toit ja ehitus. Erandina saab nimetada kodutekstiili.

Kuna enamik maailma suurmesse toimub Saksamaal, siis ongi enim külastatavateks messideks kujunenud Hannoveri infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonimess CeBIT, Kölni toidumess Anuga, Müncheni ehitusmessid BAU ja Bauma ning Frankfurdi kodutekstiilimess Heimtextil.

Viimasel ajal on märgata elavat huvi ka arenevate turgude messide vastu, nagu Venemaa, Ukraina ja Hiina messid.

OÜ Profexpo juhataja Tiit Sarv leiab, et praegu on Eesti ettevõtjate messieelistusi raske öelda. ?Pärast 1. mail Euroopa Liiduga ühinemist on toimunud väga palju muudatusi, tollipiirid on kadunud ja kogu reisimine ettevõtjasõbralikumaks muutunud,? ütleb Sarv. ?Otsest trendi praegu öelda ei saa, huvi tõusust rääkida oleks liiga spekulatiivne.?

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) projektijuhi Anu Puusaagi sõnul käivad ekspordiga tegelevad ettevõtted välismessidel otsimas väliskontakte, et oma toodet müüa. Puusaagi arvates annab kodumaistel messidel esinemine hea võimaluse just väikeettevõtetele ja FIEdele tutvustada siseturul oma toodangut tarbijatele, kellele välismessile minek oleks liiga kallis.

Puusaagi sõnul pole EASil andmeid välismesside külastatavuse kohta. ?Küll aga saame väita ühisstendide programmi alusel, et kasvanud on huvi osaleda välismessil Eesti ühisstendil,? väidab Puusaag.

?Riiklikult toetatavate messide nimekirja põhjal võib hinnanguliselt väita, et messil ülesastuvate ettevõtete arv on keskmiselt suurenenud umbes kolmandiku võrra võrreldes näiteks 2001. aastaga. Seejuures peetakse ühisstendil esinemisega saavutatud tulemusi isegi paremaks, kui üksi messil üles astudes oleks saavutanud.?

Puusaagi sõnul on ettevõtted saavutatud kontaktide arvuga enamasti rahule jäänud. Ühisstendi tulemused on seotud konkreetse messi rendipinna suurusega.

Oleme juba neli aastat osalenud Saksamaal korraldataval Heimtextili messil, sinna on kogunenud põhimõtteliselt kõik meie kliendid. Eestis midagi sama võimsat kahjuks lihtsalt ei korraldata. On küll mingid väiksemad tekstiilimessid, kuid nendega ei anna seda muidugi võrrelda. Eks osalemine olenebki turule orienteeritusest ? kas tegemist on ainult Eestile või siis laiemale turule orienteeritud kaubaga.

Osalesime käesoleval aastal IMMi mööblimessil Eesti ühisstendil. Välismaised messid erinevad mastaabilt kodumaistest täiesti ja kuigi ma ei taha Eesti messide kohta midagi halba öelda, ei ole neid mõtet omavahel üldse võrreldagi. Meie ettevõte on oma olemuselt suunatud väljapoole ja siseturg ei ole otseselt meie teema, seega pole meil ka eestimaistest messidest kahjuks suuremat tolku.

Välismessid on võrreldamatult etemad Eestis korraldatavatest.

Osalesime viimati Bauma messil ehitusmasinate näitusel. Eesti messidest oleme kunagi küll osa võtnud, ent viimase paari aasta jooksul pole sellega vaeva hakanud nägema. Võib öelda, et Eesti ja Eesti turg on meie jaoks pisut liiga väike.