Viinistu kõrtsist saab värskelt püütud kala ja oma küla seeni

Loodetavasti aitab küla kasvav kuulsus kaasa ka Viinistu tubli kõrtsmiku edule. Juba seitse aastat on ta koos oma abikaasaga kohalikku kõrtsi pidanud. Ikka nii, et alguses püüab merest kala, siis tehakse sellest kõrtsilistele süüa. Seekord oli teatrietendus tavalisest rohkem rahvast kokku toonud, suitsuangerjas ja suitsulest said just otsa, aga kergelt suitsumaigulised marineeritud silmud ja ka lestapraad olid erakordselt maitsvad. Lesta oli maitsestatud ja praetud just nii palju, kui värskele kalale hädapärast vaja, ilma et kala enda värsket maitset ära ei rikuks. Keedukartul, sidrunitükk ja koorekaste juures ja oligi kõik. Kahte suurt lesta ikka andis süüa.

Kui meri ihnsaks osutub, saab kala ka naaberküla forellikasvatusest. Seekord polnud forellile sobilik aeg, seepärast oli linnast lõhet toodud, sellest suppi ja praadi tehtud. Et praelgi kohalik mekk oleks, oli selle juurde oma küla seeni praetud. Lisaks kohalikule kalale on ka seened oma küla seenekasvatusest. Proovisime ära ka röstsaia värskeltpraetud seentega. Oli tunda küll, et nende seente rännak on tavalisest lühem olnud.

Kõrtsi terrassile paistis õhtupäike, natuke nägi majade vahelt ka merd, kõrtsmik oli lahke ja uhkusega valmis oma värsket kala kiitma ? väga mõnus õhtusöök oli. See võiks ju iseenesestmõistetav olla, et kui kõrtsi ümber on meri ja põllud, siis võiks pakutu ikka kohalikku päritolu olla. Aga enamasti kahjuks ei ole. Külmutatud kartulikroketid ja konservikarbist võetud kala pole kuhugi kadunud. Seda enam teeb head meelt, kui kusagil ilma nende igisäilivate asjadeta hakkama saadakse.