Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tallinna lennujaam, tasud alla

Erki Urva 09. august 2004, 00:00

Ajakirjanduses käib poleemika odavlennufirmade ja lennujaamatasude teemal. Jättes kommenteerimata Riia lennujaama uue hinnapoliitika ja sealsed prognoosid, soovin peatuda Eesti lennundusel ja Tallinna lennujaama hinnapoliitikal. Seda enam, et aeg-ajalt on viidatud võimalusele, justkui oleks Estonian Air oma lobitööga nn odavlennufirmasid Eestist eemale peletanud.

Estonian Air on eraettevõte, kellel pole võimalik riigi poliitikat kujundada. Me saame seda vaid mõjutada nagu iga teinegi ettevõte või kodanik, teatades avalikult oma seisukohast ühes või teises küsimuses. Estonian Air on korduvalt väljendanud rahulolematust Tallinna lennujaama kõrgete tasude ja nende tõstmise üle. Näiteks on reisijatasu 2001. aasta alguse 144 kroonilt tõusnud 235 kroonile, samal ajal aga on reisijate arv kasvanud 573 000-lt ligi miljoni reisijani aastas. Lisaks maksavad vedajad kõrgeid maandumis-, parkimis- jm tasusid.

Selline kasv oleks ? hoolimata vajadusest teha täiendavaid investeeringuid terminali ja seisuplatside laiendamiseks ? võinud kaasa tuua hoopis tasude langetamise. Tänaseks on Tallinna lennujaam Estonian Airi liinivõrgus üks kalleimaid, jäädes veidi alla vaid Pariisile ja Moskvale. Samuti võiks panna lennujaamatasud sõltuvusse konkreetse vedaja reisijate arvust. Ei saa pidada normaalseks olukorda, kus iga maandumise ja reisija kohta maksavad ühepalju nii vedaja, kelle reisijate arv ületab aastas poolt miljonit, kui ka vedaja, kes vaid korra aastas Tallinna lendab.

Tallinna ülikõrgete lennujaamatasude juures tekitab erilist hämmastust plaan liita Tallinna lennujaamaga Eesti regionaalsed lennujaamad. Seni regionaaltoetusena väikelennujaamale riigieelarvest makstav dotatsioon suurusjärgus 9?10 miljonit krooni aastas ning täiendavate investeeringute kulud suurusjärgus 40 miljonit krooni hakkaks edaspidi tulema Tallinnas kogutud lennujaamatasude, seega meie reisijate arvel. Eesti regionaalpoliitiliste eesmärkide täitmine jäägu siiski riigieelarve osaks ning toimugu Riigikogu poliitilise kontrolli all.

Estonian Air soovib näha Tallinna lennujaama kiiresti areneva, kvaliteetse ja konkurentsivõimelise lennujaamana. Kuigi Tallinna lennujaamal pole kodumaiseid konkurente, on ta rahvusvahelises konkurentsivõitluses hetkel selgelt alla jäänud naaberriikide lennujaamadele. Et olla konkurentsivõimeline, peab Estonian Air valima oma baaslennu-jaama(de)ks soodsa hinnatasemega lennujaamu. Kui Tallinna lennujaam jätkab senist hinnapoliitikat ning talle pannakse lisaks ka regionaalarengu toetamise ülesanded, peab Estonian Air oma tegevuse laiendamiseks tõsiselt kaaluma odavama baaslennujaama otsimist väljaspool Eestit.

Kas Estonian Air kardab odavlennufirmade konkurentsi? Estonian Air pooldab vaba ja ausat konkurentsivõitlust ja on selleks valmis. Oleme juba kaks aastat tegelnud uue ärimudeli elluviimisega: uuendanud ja suurendanud lennukiparki, ligi poole võrra langetanud piletihindu, avanud viimase aastaga viis uut sihtkohta ja lisame sel aastal veel kolm. Firma tegevuse efektiivsus on suurenenud ja meie kulud ühiku (ASK ? available seat kilometre) kohta on võrreldavad traditsiooniliste odavlennufirmade omadega.

Kas Estonian Air kavatseb ka ise muutuda odavlennufirmaks? Maailma lennundus on kiires muutumises ja üha keerulisem on selget vahet teha ?traditsiooniliste? ja ?odavlennufirmade? vahel. Estonian Airi praegune ärimudel kasutab paljusid odavlennufirmade poolt järeleproovitud meetodeid: hinnatasemed ja -struktuur, internetiturustus, lennukite kasutamise efektiivsus ja lühike lendudevaheline aeg lennujaamades, üks lennukitüüp, kulude kontroll.

Siiski ei ole meil plaanis loobuda paljudest teenustest, mida ?puhtad? odavlennufirmad ei paku. Me jätkame transiitreisijate vedu ning koostööd teiste lennufirmadega, tasuta pardateenindust, lendamist kesksetesse lennujaamadesse, piletite müüki reisibüroode kaudu, äriklassiteenuste pakkumist. Loomulikult tähendavad sellised täiendavad teenused täiendavaid kulusid ja lõpuks jääb kliendi otsustada, kas ta on nende eest valmis ka veidi rohkem maksma. Estonian Air pakub Eesti turul ka edaspidi kvaliteetset, konkurentsivõimelist ja eestikeelset teenindust.

Seda aega, kus iga soovija võiks 100 krooni eest Riiast või Tallinnast Londonisse lennata, ei tule kahjuks aga kunagi. Meie lõunanaabrite juurest lendude alustamisega suurt elevust tekitanud odavlennufirma eelmise majandusaasta keskmine lennu hind reisija kohta oli 626 krooni, ja seda ilma lennujaama-, krediitkaardimakse- jm tasudeta. Tasuta lõunaid pole olemas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:38
Otsi:

Ava täpsem otsing