Viime merre kalu juurde ja tõstame kõigi ametnike palka?

Riigiametnike ametiühing soovib valitsuselt 20protsendilist palgatõusu, aga valitsus seda võimalikuks ei pea. Seda ei pea võimalikuks ka Äripäev.

Äripäeva arvates ei tohiks Eestis läbi viia riigiametnike üldist palgatõusu, sest nende palgad on niigi kõrged võrreldes teiste sektoritega. Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidu jutt vajadusest just nende palku tõsta kõlab nagu nõudmine Hansapangale ettevõtlustoetust anda.

Uurime numbreid. Mullune keskmine brutokuupalk oli 6720 krooni. Keskmine brutokuupalk avalikus halduses, riigikaitses ja kohustuslikus sotsiaalkindlustuses oli aga 8520 krooni ehk veerandi võrra üle keskmise. Kõikidest tegevusaladest olid riigiametnike palganumbrid finantsvahenduse järel teisel kohal.

Võrdluseks: Soomes oli keskmine palk eelmise aasta viimases kvartalis 2322 eurot (ca 36 300 krooni). Avalikus halduses, riigikaitses ja kohustuslikus sotsiaalkindlustuses töötajate keskmine brutokuupalk jäi 2349 euroga (36 800 krooni) vaid napilt üle keskmise.

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul on neljale aastale jaotatud riigi- ja omavalitsustöötajate palgatõus vajalik, kuna elu läheb kogu aeg kallimaks, samas avaldab riik üha ilusamaid majandusprognoose. Toimetus vaidleb Taligale vastu: tarbijahinnaindeks (THI) ei kasva isegi nelja aasta jooksul 20 protsenti, juulis THI võrreldes juuniga näiteks langes.

Majandusprognoosid aga on meil nii ilusad just sellepärast, et riik ei ole arutult kulutanud. Eesti on järjekindlalt trooninud kõrgetel kohtadel majandusvabaduse edetabelites, mida koostavad lääneriikide instituudid. Paar nädalat tagasi asetas üks neist, Kanada Fraseri Instituut, Eesti 11. kohale. Koht on rõõmustav, kuid vaadata tasub ka seda, mis edetabeli koostamisel Eesti kahjuks rääkis. Ja mis me näeme ? instituut pidas liiga kõrgeks Eesti riigikulusid. Valitsuse suurust hinnates jäi Eesti edetabelis alles 42. kohale.

Majanduse käekäiku ohustab ka see, et riigisektori kõrge palgatase pakub liiga tugevat konkurentsi erasektorile. Aprillis kirjutas Apprise OÜ juhatuse liige Ahti Aho ÄP kolumni ?Riik lööb minult töötajad üle minu oma rahaga!?. Aho ettevõttest oli just läinud riigitööle kaks head spetsialisti, kelle kohta ta kirjutas: ?Kui head spetsialistid oleks läinud konkurendi juurde, oleks asi ühene: mis seal ikka, äri on äri ja kui keegi saab paremaid tingimusi pakkuda, siis peame ise rohkem pingutama. Kuid kui tuleb konkureerida meie enda raha eest ülalpeetavaga, kes pakub ülihäid töötingimusi, mis konkurentsisituatsioonis tegutsevatele ettevõtetele üle jõu käivad??

"Ilusaid" majandusprognoose pole kauaks, kui ettevõtjad ei jõua tööjõudu palgata; nad on keerulises olukorras ka seepärast, et töötajad lahkuvad välismaale. Äripäev mõistab, et kõrget palka ei saa kõik riigiametnikud: keskmise ajavad kõrgeks tippametnikud. Kuid seda erinevust ei vähendaks ühtne 20protsendiline palgatõus.

Riigisektori sees on ka valdkondi, kus palgad on liiga madalad: need on meditsiin ja haridus. Sel sügisel on selgunud, et koolid ei leia õpetajaid ning ülikoolides jääb tühjaks arsti eriala. Seda enam on põhjendamatu suunata palgatõus sinna, kus seda kõige vähem tarvis on.

Autor: ÄP