Ettevõtted äraootaval seisukohal euroliidu maksumuudatuste suhtes

Anne Oja 10. august 2004, 00:00

Eesti Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis ütles Eesti ettevõtete saadava kasu kohta: ?Vara on öelda, tegelen nende paberitega. Üritame siin seisukohta kujundada.?

?Meile ei ole teatanud ükski ettevõte, et nad sellist asja tahaks,? iseloomustas kaubandus-tööstuskoja juriidilise osakonna juhataja Reet Teder Eesti ettevõtete vajadust pakutud maksulahenduste järele. Tederi sõnul puudutavad muudatused väheste Eesti ettevõtete tegevust. Küll on koja liikmed huvi tundnud Euroopa äriühingute maksustamise vastu.

Rahandusministeeriumi nõuniku Erki Uustalu sõnul toovad ühtne maksubaas ja koduriigi põhine ettevõtete maksustamine kasu neile ettevõtteile, kes puutuvad kokku vajadusega siirdehindu määratleda, piiriüleselt reorganiseerida ja kahjumeid tasaarveldada.

Maksusüsteemide kujundamisel on seni iga riik vaadanud probleeme vaid oma mätta otsast, keegi ei soostu olukorraga, kus maksutulu teenib tema asemel keegi teine. ?Ega see ei ole ka Eesti huvides, et lätlased meie arvel alusetult rikastuksid,? selgitas Uustalu.

Rootsi-Soome metsanduskontsern Stora Enso toetab maksubaasi ühtlustamist, ütles Karin Lagerkvist kontserni ettevõtlusmaksude osakonnast. Seda eelkõige bürokraatia vähenemise pärast.

Praegu nõuab eri riikide maksuarvestuse süsteem ning selle pidev ajakohastamine ettevõttelt suuri kulusid ning ulatuslikku konsultatsiooniteenuste ostu.

MicroLink Eesti ASi juhatuse esimees Peter Priisalm ütles, et MicroLink jälgib Euroopa ettevõtte maksuseaduste arengut, et otsustada Euroopa ettevõtteks muutumise otstarbekuse üle.

?Emafirma tasandil maksustamine tagab, et ettevõte, mis võtab erinevates riikides ette erineva kasumlikkusega projekte, saab kahjumlike projektide kulu maksustatavast kasumist maha arvata,? selgitas Priisalm. ?See soodustab tegevuse laiendamist uutele turgudele ja võimaldab Eesti suhteliselt väikestel ettevõtetel saavutada läbi laienemise mahuefekti, mis on vajalik konkureerimiseks suurfirmadega.?

Baltika juhatuse liige Ülle Järv kommenteeris: ?Tänasel päeval me ei võidaks midagi. Hoiame niigi oma tütarettevõtete maksubaasi madalal, kontsernid ei pea ilmtingimata suuri makse maksma.?

Investeerimisfirma Alta Capital üks omanikke Indrek Rahumaa avaldas aga arvamust, et maksubaasi ühtlustamine ja ettevõtte maksustamine emaettevõtte asukohamaa maksuseaduste alusel osutub Eesti ettevõtetele kokkuvõttes kahjulikuks.

Põhjendusega, et Euroopa konkurentsivõime kannatab, kavandab Euroopa Komisjon ühisreegleid seni peaaegu tabuks olnud ettevõtete maksustamise alal.

Valminud on kaks ettepanekut ? üks puudutaks eelkõige suurfirmasid ning teine väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid, mis tegutsevad enam kui ühes Euroopa Liidu riigis. Neid ettepanekuid hakkavad ELi rahandusministrid septembris puhkuselt naastes arutama.

Ei ole saladus, et kõrgendatud huvi ettevõtete maksustamise vastu on tingitud Saksamaa ja Prantsusmaa, ent samuti Rootsi poliitikute kriitikast uute liikmesriikide madala maksutaseme aadressil. Samas on ELi ettevõtjad juba pikka aega taotlenud Euroopa Komisjonilt algatusi liidu maksurägastiku lihtsustamiseks. Ning nii Eesti kui Rootsi, kes traditsiooniliselt on maksualase koostöö vastaste leeris, on komisjoni ettepaneku suhtes positiivset huvi ilmutanud.

Komisjon ei tee maksumäärade ühtlustamise ettepanekut, ehkki mõned kõrge maksukoormaga riigid on soovitanud miinimummäära sisseseadmist. Komisjon leiab, et selle asemel on esmajoones oluline töötada ühtse konsolideeritud maksubaasi suunas, mis lihtsustaks erinevate maksuerandite ja ­soodustustega ELi riikides tegutsevate firmade jaoks maksustatava tulu arvutamist ning vähendaks sellega seonduvaid kulusid. Viimased õõnestavad praegu USA ja Jaapaniga võrreldes ELi ettevõtete konkurentsivõimet, kes ei saa kogu kasu ühisturu võimalustest.

Maksumäärade osas leiab komisjon, et mõõdukas konkurents on soovitav ning kooskõlas nn Lissaboni strateegiaga teha EList aastaks 2010 konkurentsivõimelisim majandusruum. Maksubaasi ühtlustamine suurendaks survet maksude alandamise suunas, arutleb komisjon.

Andes aru, et senised katsed laiendada koostööd maksude alale on põrkunud liikmesriikide vetole, ei visanda komisjon kõigile kohustuslikku süsteemi. Firmadel on võimalus valida, kas kasutada uut ühtset süsteemi või jätkata vanaviisi. Samal põhjusel ei tule komisjon välja ühtse konsolideeritud maksubaasi ettepanekuga, kartes, et detailsete reeglite kokku leppimine võtaks ettearvamatu aja. Seda enam, et mõne liikmesriigi maksutulud sellest väheneks. Ettepanek on piirduda esialgu igas riigis kehtivate ühtsete reeglitega. Nii saaks edasi liikuda, konsolideerimise reeglid lepitaks kokku edaspidi.

Paralleelselt on komisjonis pilootprojekti ettepanek väikeste ja keskmiste ettevõtete jaoks, mis tegutsevad mitmes ELi riigis. Ettepanek on võimaldada neil arvutada maksustatav tulu peakontori asukohariigi maksusüsteemi järgi, misjärel tulu jaotatakse riikide vahel proportsionaalselt ettevõtte äritegevusega selles riigis. Iga riik rakendaks oma tuluosale oma maksumäära.

Uus, paindlikum mõtlemine on seegi, et maksualast koostööd ei nõuta kõigilt 25 riigilt, vaid sellega võivad algust teha kaheksa riiki.

Komisjoni ettepanekud on alles ebamäärases algjärgus. Esimene eesmärk on maad kuulata, kuivõrd koostöö laiendamine kaudsetelt maksudelt ettevõtete maksustamise valdkonda liikmesriikides üldse toetust leiaks.

Olen praeguseks teemat arutanud juba kolleegidega Sloveeniast, Slovakkiast, Ungarist, Austriast ning Saksamaalt ning enne 10.?11. septembrit toimuvat Euroopa rahandusministrite nõupidamist, kus teema tuleb esmakordselt ametlikult arutelule, kavatsen kohtuda veel mitme kolleegiga. Ühtse maksubaasi kehtestamise osas arvamused suuresti ei erine. Riigid on ettevaatlikel positsioonidel, kuna paljud asjaolud, mis riikide lõplikke positsioone kujundavad, on ebaselged.

Ühtne maksubaas peaks vähendama mitmes liikmesriigis tegutseva ettevõtja administratiivset koormust, kuna see võimaldaks ettevõtjal arvutada kogu grupi tulu ühe reeglistiku alusel ning suhelda vaid ühe riigi maksuhalduriga.

Komisjoni praeguse ettepaneku kohaselt rakendub antud süsteem paralleelselt liikmesriikides praegu toimivate süsteemidega. Seega tekib ettevõtjatele valik, kas minna kaasa üle-euroopalise süsteemiga või jääda vanasse n-ö liikmesriikide põhisesse süsteemi.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:38
Otsi:

Ava täpsem otsing