Kõrge lennujaamamaks räägib Eesti kahjuks

Ryanairi otsus hakata lendama Riiga, ent mitte Tallinna küttis kired ühe päevaga üles. Küll süüdistati Eesti riigiametnikke mõtlematuses ja omade (ehk Estonian Airi) soosimises, küll arvati, et Ryanairi tulek oleks toonud õnne kohe ka meie õuele. Probleem on aga ühest lennufirmast laiem.

Alustaksin "reisiva avalikkuse" nõudest, et Tallinna lennujaam peaks tegema Ryanairile erandi ning kasseerima selle firma reisijailt oluliselt madalamat maksu kui 235 krooni, mida võetakse enamiku Tallinnast väljuvate lendude reisijailt.

On kaks põhjust, miks seda teha ei saa: esiteks oleks see ebaõiglane teiste lennufirmade reisijate suhtes: miks peaks Estonian Airi, SASi, Finnairi või LOTi reisija maksma sama teenuse eest rohkem? Teiseks ja märksa proosalisemaks põhjuseks on aga see, et Euroopa Liidus ei saa riigiettevõte taolisi erandeid teha. Kui lennujaamamaksu alandada, peaksid sellest osa saama kõik Tallinnast väljuvad lennud.

Tallinna Lennujaama süüdistajad võiksid meenutada Euroopa Komisjoni sellekevadist otsust, millega Ryanairi taoliste erisoodustuste eest Belgia Charleroi lennujaamas kord juba trahviti.

Lennujaamamaks tähendab summat, mis kasseeritakse lennufirma kaudu reisijalt konkreetse lennujaama infrastruktuuri kasutamise eest ja mis enamasti lisandub lennupileti reklaamitavale hinnale. Sellele lisanduvad veel kindlustus- jms tasud. Estonian Airi kodulehe andmetel kasseeritakse Tallinna lennujaamas reisijalt maksudena kokku 361 krooni (sh 235 krooni otsest reisijatasu). Kopenhaagenis on see summa 531, Stockholmis 405, Moskvas 287, Berliinis 330, Pariisis 460 ja Frankfurdis 491 krooni.

Arvestades lennupiletite langenud hindu moodustavad lennujaamatasud lühematel lendudel pileti lõpphinnast isegi kolmandiku. Riigi majandusjuhtidel tuleks kaaluda, kas tuluootus riigile kuuluvalt Tallinna Lennujaamalt on ikka õige tee. Riigile tervikuna oleks kasulikum langetada lennujaamatasusid ja sellega meelitada Tallinna senisest rohkem lennufirmasid ja reisijaid. Maksud aga laekuksid juba nende turistide kulutustest.

Lennukiga saabuv turist veedab Eestis enamasti rohkem kui ühe päeva ning kulutab raha hotellile, sisetranspordile, toitlustusele, meelelahutusele, kasiinodele ? millele iganes. Kõik see tugevdab Eesti majandust, loob uusi töökohti ja kiirendab majanduskasvu ning suurendab maksude laekumist. Seega toob keskmine turist Eesti riigile ja maksumaksjale märksa rohkem tulu kui need 235 krooni, mida temalt üritatakse lennujaama infrastruktuuri kasutamise eest sisse kasseerida.

Minu oponendid võivad väita, et Ryanairi ja Easyjeti tüüpilisteks klientideks on inimesed, kes nagunii palju raha ei kuluta. Väidaksin vastu: itaallaste odavlendaja Volare sunnib Avist üsna sageli oma lennujaama kontorit öösel lahti hoidma, tuues Eestisse kolmandal öötunnil maksujõulisi italianosid, kes veedavad siin mitu päeva ning viivad oma eurod autoga ringi sõites ka Tallinnast kaugemale.

Maksude alandamine tekitaks huvi Tallinna lennujaama vastu ka teistes lennufirmades, sest nagu öeldud, moodustavad maksud tänapäeval lennupiletist üsnagi olulise osa.

Riigimeestel tasuks meeles pidada, et just praegu käib Kesk- ja Ida-Euroopas võitlus uute reisisihtkohtade vahel. Kui meie ei loo selleks atraktiivset keskkonda, loob keegi teine.

Sel kevadel avaldas ajakiri Newsweek artikli Euroopa uutest turismisihtkohtadest, kus Tallinn ja Vilnius kuulusid esimesse rühma "mine kohe". Varssavisse sõiduga soovitati aastake oodata - ning veel kauem Riiga või Bratislavasse reisimisega. Tundub, et lätlased võtsid sellest ja muudest soovitustest õppust ja hakkasid kohe oma parema positsiooni pärast võitlema.

Üheks võimaluseks madalamat lennujaamatasu saavutada on see, et riik kustutaks Tallinna Lennujaamal praegu lasuvad laenud, mis võeti mõne aasta eest lennujaama rekonstrueerimiseks. Põhjenduseks taas see, et suurem reisijate hulk toob selle raha võrreldamatult suuremana tagasi.

Üks lühiajaline lahendus on mul ka välja pakkuda - Tallinna lennujaama kavatsetakse laiendada, sest tipptundidel ei suuda see enam reisijaid ära teenindada. Et koormust ühtlasemalt jaotada, võiks tipptunnivälistelt lendajatelt väiksemaid makse kasseerida - reisijal küll ebamugavam, ent nagu näitab Volare kogemus, on nii eestlased kui ka itaallased valmis madala hinna nimel lendama kas või kell kaks öösel.

Autor: Mati Annus