Vihmane suvi soosib majavammi

Heades kasvutingimustes vohav majaseen võib maja puitosad kõlbmatuks muuta aastate või lausa kuudega. Võitlus taolise kahjuriga on kulukas ja raske, lisaks puidupindadele võib seeneniidistik ulatuda läbi vaheseinte ja vundamendigi ning levida edukalt üle kivi- ja plekipindade.

Kahjurite tõrjega tegeleva Pest-Chemical OÜ juhataja Heiki Kruusalu sõnul on soe ja niiske suvi abivajajaid juurde toonud: ?Seente jaoks on kliima ideaalne. Kui maja põrand on ummuksis, on hea kasvukeskkond loodud.? OÜ Puleium hinnangul on seenkahjustusi 50% rohkem kui muidu.

Majavammikahjustused algavad enamasti põrandatest. Esimeseks ohu märgiks on niiskusplekid ja kopituselõhn. Selliste tundemärkide korral tasub kindlasti põhjuseid uurida. ?Üheks võimaluseks on puuriga põrandasse auk teha ja tükk välja võtta,? soovitab Kruusalu. ?Proovi saab laboris analüüsida, et teha kindlaks, millega on tegu. Ka harilik majavamm võib välja näha väga erinev ja seepärast ei saa silmaga peale vaadates midagi öelda. Iga võitlus algab põhjuse teadasaamisest ja selle kõrvaldamisest. Üheks märgiks, et tegu on majavammiga, on koldest kaugel olevad kahjustused ? vamm levib koldest ka kuus meetrit.?

Ka muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektor Aino Pung nentis, et võitlus vammiga võib osutuda oodatust kulukamaks: ?Viis-kuus aastat tagasi ehitati Türi kirikule vana puitpõranda asemele uus. Uue põranda kõrgus oli aga madalamal, põhjendusena põranda sajanditetagune kõrgus. Oli vihmane suvi ja juba aasta pärast ilmnesid ka uuel põrandal kahjustused. Siis näitas analüüs, et tegu on kaevandusseenega. Järgmisel aastal avastati, et seen on jõudsalt kasvanud, uus analüüs näitas, et tegu on hariliku majavammiga. Kiriku puidust pingistiku kahjustumise vältimiseks otsustati puitpõrand asendada kivipõrandaga. Ja kaks aastat tagasi valminud põrand maksis 850 000 krooni.?

Kui seeneniidid on tunginud puidu pinnale, võibki arvata, et olukord laua all on veel hullem. ?Inimesed arvavad, et piisab laua pealt vahendiga üle tõmbamisest. Tegelikult on see tühi töö,? nendib Heiki Kruusalu.

Kui seen on tuvastatud, tuleb seenekolle hävitada (põrand üles võtta, lauad hävitada). Koldesse pannakse uus põrand ja töödeldakse keemiliste vahenditega (Boracol, Deep Kill). Kivipinnad puhastatakse leeklambiga ja pintseldatakse samuti vahenditega üle. Seenkahjustuste tõrje efektiivsus sõltubki kokkuvõttes sellest, kui korralikult kolle likvideeriti.

Niiske ja vihmane suvi soodustab kindlasti puidu- ja hallitusseente levikut. Eriti halvas olukorras on need ruumid, kus ehituslikud konstruktsioonid-seinad-põrandad said ajutiselt üle ujutatud. Seal on kindlasti oodata seenkahjustuste levikut, kui niiskus konstruktsioonidesse jääb. Tegelikult ongi tihti ületähtsustatud hariliku majavammi osakaal. Samas on kümneid teisi puidu- ja hallitusseeni, mis soodsatel tingimustel võivad ehitistele korvamatut kahju tekitada.

Seened võib liigitada rühmadesse, millele sobib kindel asukoht ehitises. Nii tasuks eelkõige kindlaks teha, millise kahjurivormiga on tegemist. Tihti määratakse harilikku majavammi lihtsalt silma järgi, kuigi seda saab teha enam-vähem kindlalt alles siis, kui on tekkinud arenenud viljakehad. Selleks ajaks võib seeneniidistik juba kaugele ulatuda.

Võib juhtuda, et seennakkus jõuab majja juba koos materjalidega. See ei tähenda, et puit oleks haigena metsast saeveskisse rännanud, seene võib saada näiteks materjali nakatunud puiduga koos hoidmisest või liigniiskusest. Seda ei pruugi aga värske majaomanik teada, puudub ka sellealane kindlustuskaitse.

Kui seenkahjustused paari aasta pärast ilmnevad, võib vigade parandamine osutuda küllaltki kulukaks. Samas ei pea ma õigeks ka ehitusliku puidu eelnevat töötlemist, sest keemiat on meid ümbritsevas elukeskkonnas niigi piisavalt.

Viimastel aastatel on plahvatuslikult kasvanud ka hallitusseente arvukus, kuna väga palju orgaanilist materjali jääb taaskasutamata.

Materjaliuuringute keskuses toimub seene identifitseerimine (määramine) ning tõrjumismeetmete nõustamine (tõrjekemikaalide spetsiifika selgitamine, seene leviala kindlaksmääramine, töötlusjärjekord ning ehituslike meetmete analüüs seenkahjustuse seisukohast).