Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Domeeninimest on lihtne ilma jääda

Andres Palm 12. august 2004, 00:00

Eesti maadomeeni haldava Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgus (EENet) töötav hostmaster Maria Ristkok kirjeldab domeeninimede süsteemi kui halduspiirkonda internetis. Üks põhjus domeeninimede kasutamiseks on Ristkoki sõnul IP-numbrite asemel lihtsalt meeldejäävate nimede kasutamine. Selleks peab igale IP-aadressile vastama domeeninimi (ehk siis "inimlik" nimi, millega on võimalik identifitseerida võrgus asuvat seadet, kelle haldusalasse see kuulub).

Lisaks on domeenimede süsteem "tagurpidi" hierarihiline, sarnanedes näiteks postiaadresside süsteemile ? maja.tänav.linn.riik ? 3.posti.tartu.ee võiks olla täiesti korrektne internetis asuva arvuti aadress.

Eesti .ee domeeni kasutamise kord erineb enamikus riikides kasutatavast süsteemist ennekõike selle poolest, et domeeni kasutamine on tasuta, kuid üks juriidiline isik saab enda nimele vaid ühe domeeni. Erandeid reeglitest saab teha vaid .ee domeeni administraator, kes ise ei tööta Eesti maadomeeni haldavas EENetis.

Maria Ristkoki sõnul ärritab selline reeglistik eriti kaubamärgi omanikke, kes tahaksid iga enda kasutusse registreeritud kaubamärgi kohta üht teise taseme (nimi1.ee, nimi2.ee) domeeninime. Et domeeninimel ei ole Eestis kaubamärgi staatust, soovitab EENet kasutada vajadusel kolmanda astme nimesid stiilis toode1.nimi.ee ja toode2.nimi.ee.

Algselt USAs kasutusele võetud domeene .com, .net ja .org ning hiljem lisandunud .info ja .biz peetakse nö "rahvusvahelisteks". Piire ületava haardega firmad peavad omanimelise .com-domeeni valdamist sageli vältimatuks.

Raha eest ostetava domeenikasutusõiguse eest tuleb registrifirmale maksta 15?20 euro suurust aastamaksu. Firma valduses olevate domeenide arv pole sel juhul piiratud.

Aastakaupa uuendatava domeeni puhul tuleb täpselt jälgida, et raha kasutusõiguse eest õigel ajal tasutud saaks. Kui kasutaja kontaktandmed on värsked, teatab registripidaja tavaliselt järjekordsest maksutähtajast varakult. Vananenud e-posti aadress kontaktandmetes koos unustamisega võib aga kergesti viia selleni, et ühel päeval firma e-post enam ei tööta ning informatiivse veebilehe asemel haigutab kliendi arvutiekraanil veateade.

Heal juhul hoiab registripidaja vananenud domeeni kuu aega endise kasutaja jaoks alles. Selle aja jooksul on kasutamisõigust võimalik taastada, makstes enamikul juhtudel mitmekordse aastamaksu suurust taastamistasu. Kuu möödudes läheb domeen uuesti müüki ning selle võib omandada iga soovija. "Head" ehk lihtsad või selget tähendust omavad rahvusvahelised domeeninimed leiavad uue omaniku tõenäoliselt sekunditega. Selliste nimede nappus on aluseks domeeniärile, milles hinnad kõrguvad miljoniteni.

Kuigi Eesti maadomeenil pole aegumis- ega maksutähtaegu, võib EENeti reeglistiku järgimata jätmisel ilma jääda ka .ee-domeenist. Ennekõike kustutatakse registrist mittekasutatavad domeenid. Reeglistik lubab domeeni kustutada ka ebaõigete andmete avastamisel või kontaktandmete vananemise tõttu.

Üks kodustest näidetest soovitud domeeninime käestlaskmise kohta on microlink.com ostmine umbes kümne tuhande dollari eest Microlinki poolt 2000. aasta lõpus. See domeen oli varem registeeritud tegevuse lõpetanud USA firma nimele. Microlink hindas omanimelise rahvusvahelise domeeni kuuluvust sedavõrd oluliseks, et pidas temast ettejõudnud Lõuna-Korea noorukiga pingelisi läbirääkimisi ning saatis oma esindaja sularahaga tehingut lõpule viima.

Kuulsaim domeenikaotuse juhtum on seotud ei millegi väiksema, kui tarkvarahiiglase Microsoftiga, kes 1999. aastal unustas maksa 35 dollarit, et uuendada e-postiteenuse hotmail.com domeeni. Raha tasus aegumise avastanud eraisik, kes domeeni leiutasu nõudmata suurfirmale tagastas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing