Teisipäev 17. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kulla ostmine on investeering kindlusesse

Tõnis Oja 12. august 2004, 00:00

Juulis teatas valuutavahetusettevõte Tavid, et hakkab turuhinnaga müüma ja ostma investeerimiskulda. Mõningane hulk investeeringutest tasub tõepoolest kullas hoida.

Kuldmünte- ja kange on Eestis ka varem püütud müüa -tõsi, turuhinnast tunduvalt kõrgema hinnaga - kuid need katsed on ebaõnnestunud. Kulda müüsid 1990ndate aastate teisel poolel Innovatsioonipank ja Tallinna Pank.

Kullamüügi esialgsel kiratsemisel ja hilisemal hääbumisel on mitmeid põhjusi. Üheks olulisemaks oli see, et pangad ei arvestanud, et väärismetalli teeb hinnaliseks likviidsus. Likviidsus on mõõde, mis näitab, kui lihtne ja kiire on mingit kaupa võimalik rahaks teha.

Sellega, et pangad küll müüsid kulda, aga tagasi ei ostnud, muutus kogu kullaäri mõttetuks. Need, kes ostsid kuldmünte või kullakange, pidid hiljem selle realiseerimiseks viima kullakangi kas välismaale või, mis veel hullem, väärismetallide kokkuostu, kust saadi vaid murdosa väärismetalli hinnast.

Kuna Tavid mitte ainult ei müü, vaid ka ostab investeerimiskulda, on lootus, et seekordne katse uue investeerimisvõimaluse loomiseks läheb edukamalt.

Kuid tagasiostmise võimaluse andmisest üksi jääb väheseks, ehkki see on absoluutne eeldus. Selleks, et kullaäril ka edu oleks, peavad eestlased kulla investeerimisobjektina omaks võtma. Väga lihtne see aga ei ole.

Pankade varasemad katsed kulda investeerimiseks pakkuda sattusid väga halvale ajale. Siis oli totaalne aktsiabuum nii Eestis kui ka kogu maailmas ning kui keegi üritas propageerida investeerida väärismetallidesse, oli oht sattuda üleüldiseks naerualuseks.

Usaldusväärsus kulla vastu langes 1990ndatel aastatel märgatavalt pärast seda, kui mitmed keskpangad, kelle hulka kuulus ka Eesti Pank, otsustasid väiksema või suurema osa oma kullareservidest ära müüa. Kõik eelpooltoodu tähendas aga seda, et kulla hind langes 1999. aasta sügiseks mitmekümne aasta madalaimale tasemele, 250 dollarini unts.

Tänaseks on olukord kullaturul muutunud. Väärismetalli hind hakkas 2001. aastast, pärast aktsiamulli lõhkemist ning eriti pärast terroriohu suurenemist, kiiresti kerkima ja üha enam pöörduvad väärismetalli juurde ka investorid.

Miks ja kas siis tasub väikeinvestoritel kulda investeerida? Kindlasti tasub mõningane hulk investeeringutest hoida kullas, sest väärismetallil on teiste investeerimisobjektide ehk finantsinstrumentidega võrreldes terve rida eeliseid.

Nagu juba mainisin, on kulla kõige tähtsam omadus likviidsus. Kui mõningad erandid välja arvata (seni on nende hulka kuulunud ka Eesti), on kuldmünte ja kullakange võimalik lihtsalt turuhinnaga rahaks teha ükskõik millises kohas maailmas. Kohati võib kuld olla isegi likviidsem kui ülemaailmsed valuutad euro, nael ja võib olla isegi dollar. 1990ndate teisel poolel, kui dollari kurss aina tõusis, võis see ununeda, sest Ühendriikide valuuta võttis kohati üle kulla funktsioonid olla kaitseks inflatsiooni ning majanduslike ja poliitiliste kataklüsmide vastu.

Võrreldes aktsiatega on kullal väga suur miinus. Aktsia on tükike ettevõtte omandust, mis võib teoreetiliselt kasvada vaata et lõpmatuseni. Microsofti, Hansapanga ja väga paljude teiste aktsiate hinnad on aastakümnete jooksul splitte arvestades kasvanud tuhandeid ja kümneid tuhandeid kordi. Kullal, nagu ka paljudel teistel börsikaupadel, on aga olemas teatud hinnakoridor, millest väljapoole liikumine (nii üles kui alla) on psühholoogiliselt keeruline. Nii oli kulla hind kõrgeim - 850 dollarit unts - pärast kullast dollari lahtisidumist ning madalaim hind 250 dollarit unts.

Kulda investeerimise plussiks on aga see, et kullal pole ahneid ja ebakompetentseid juhte ning omanikke, kes võivad aktsiad börsilt ära, või veel hullem, ettevõtte pankrotti viia, mis võib anda investorite usaldusele surmahoobi. Kulla põhiline väärtus investeerimisobjektina ongi selle väärtuse säilimine suures osas ning seda eriti keerulistel aegadel.

Üheksakümnendate aastate lõpul õõnestasid oma müügi tõttu usaldust väärismetalli suhtes keskpangad. Viis aastat tagasi said Euroopa keskpangad oma veast aru ning deklareerisid, et piiravad kulla müüki. Keskpankade kokkulepe kehtib vähemalt 2009. aasta septembrini ning nii kaua on kulla hinnal autoriteetne toetus olemas.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing