Eesti elanike paremat elu takistab suur riigimasin

ÄP 13. august 2004, 00:00

Eesti inimeste heaolu kiirema kasvu üks pidureid on suur riigiaparaat, mis kulutab suure osa maksutuludest iseenda ülalpidamiseks.

Eesti liiga suurtele riigikuludele juhivad tänases lehes tähelepanu Fraseri Instituudi tegevdirektor Michael Walker ja majandusteadlane Amela Karabegovic. See on nende sõnul aspekt majandusvabaduses, kus Eestil ei lähe hästi - liiga suured riigikulud ja subsiidiumid paigutavad Eesti 123 riigi seas 42. kohale.

Üldarvestuses on Eesti siiski üheteistkümnes. Eesti on ka mitmete teiste institutsioonide koostatavates riikide edetabeleis esikümnes, näiteks Fraserist tuntuma Heritage Foundationi majandusvabaduse indeksis. Ent sellegi kokkuvõttes juhitakse tähelepanu meie suurtele riigikuludele.

Võib-olla tähtsustab toimetus selliseid pingeridasid üle - kes neid ikka jälgib? Kindlasti teevad seda rahvusvahelised finantsorganisatsioonid, välisinvestorid. Kõrgem koht pingereas tähendab suuremaid investeeringuid ja odavamat laenuraha nii riigi- kui erasektorile. Rohkem välisraha omakorda tähendab suuremat tööhõivet ja rohkem maksutulu. Ehk mida vabama majandusega on riik, seda parem on seal elada. See ei ole liberaalide tagakambreis väljamõeldud lööklause, vaid uuringutes tõestust leidnud tõsiasi.

?Majandusvabadus ei meelita ainult investeeringuid ega suurenda heaolu, vaid viib ka teiste ihaldatavate sotsiaalmajandusliku tulemusteni,? kirjutavad Karabegovic ja Walker. ?See viib kõrgema elueani, laste ja täiskasvanute madalama suremuseni, suurema kirjaoskuse ja inimarenguni; madalama korruptsioonini ja suuremate poliitiliste õiguste ja kodanikuvabadusteni.?

Instituudi raportist selgub näiteks tõsiasi, et kõrgema majandusvabadusega riikides elab elanikkonna kõige vaesem kümnendik tunduvalt rikkamalt kui vähemvabades maades. See tähendab, et ka vaesed elavad liberaalsemas ühiskonnakorras paremini.

Tõsi, tänases lehes kajastamist leidnud Fraseri indeksis on aluseks võetud 2002. aasta andmed. Pooleteise aastaga on Eestis paljugi muutunud, kas või seegi, et Eesti on Euroopa Liidu liige. Ent Eesti riigisektor kulutab ikka endiselt. Kõik valitsused räägivad aeg-ajalt vajadusest koomale tõmmata riigi kulusid, raputavad endale tuhka pähe ja pakuvad vahel isegi probleemile lahendusi. Need aga unustatakse mõne aja pärast.

Rahandusministeerium on suutnud kokku tõmmata oma tuleva aasta kulutusi. Samas küsivad Rahvaliidu ministrid sadu miljoneid lisakroone - põllumajandusminister Ester Tuiksoo 442, siseminister Margus Leivo 424 miljonit.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis töötab praegu rohkem inimesi kui kahes ministeeriumis enne ühendamist, ehkki reguleeritavaid valdkondi on jäänud vähemaks. Sõidukite arv ei vähenenud, palgad on tõusnud.

Praegu, mil eelarve laekub üle ning on koostamisel tuleva aasta riigieelarve, on paras aeg ette võtta riigiaparaadi kahandamine ja algatada haldusreform. Sel moel jääks Eesti Hong Kongi, Singapuri, ?veitsi, Suurbritannia, USA, Austraalia ja teiste maade kõrval investorite vaatevälja. Seejuures kiireneks lõppkokkuvõttes ka kõigi Eesti elanike heaolu kasv.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:39
Otsi:

Ava täpsem otsing