Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Oleme õigel teel
Kujutage ette, kui oleksime majandusvabaduse reitingus keskmiste või viimaste riikide seas. Kas elaksime siis paremini, oleksime edukamad?
Kindlasti mitte. Majandusvabaduse määrast sõltub riigi edukus ja tema kodanike heaolu. See selgub ka Kanada autorite analüüsist. Seega võib Eesti koha üle reitingus heameelt tunda.
Suurema majandusvabaduse puhul otsustavad enam kodanikud ja vähem riik. Oleme pikka aega katsetanud teist äärmust, kus riik otsustas kõik, ja ebaõnnestunud. Meenutagem, kui palju üritati veel paarkümmend aastat tagasi riigi targal juhtimisel toota ja kui vähe oli kaupa või kättesaadavaid teenuseid. Muidugi on suurema või väiksema majandusvabaduse valik teatud määral maailmavaateline küsimus ja riigi asend mõne koha võrra kõrgemal või madalamal ei ole otsustava tähtsusega. Nii et esikohtadele pürgimine ei peaks olema eesmärgiks omaette. Parem oleks esikohtadel olla näiteks riikide konkurentsivõime reitingus, nagu Soome.
Muret teeb, et meie riigikulud ja riiklikud subsiidiumid on liiga kõrged. Mängime suurriiki ja rikast heaoluriiki, kopeerime nende eilseid lahendusi, kuigi oleme imepisike ja vaesevõitu. Meie avaliku sektori tootlikkus on madal ja hõivatus selles sektoris põhjendamatult suur. Ministrid on oma valdkonna vürstid, kes pole huvitatud oma valitsusala kulude kärpimisest. Peaministri ja rahandusministri oponeerimisjõud jääb väheseks. Nende kõrval muid kõrge positsiooniga riigikulude kärpimise ja subsiidiumide vähendamise eest seisjaid regulaarselt korduvates eelarvevaidlustes aga polegi. Tundub, et isegi Äripäev on olukorraga osaliselt leppinud. Töösuhted on meil ülereguleeritud. Ühes Helsingis kaitstud doktoritöös selgus, et Soome edu üheks otsustavaks saladuseks on just parasjagu reguleeritud töösuhted. Kui see on nii, siis õppigem nendelt. Kindlasti ei peaks me valima eeskujuks Saksamaad ega Prantsusmaad. Aga majandusvabaduselt meist eespool ja meiega samal tasemel olijatelt tuleks kriitiliselt õppida. Ja nüüd, kus me oleme Euroopa Liidus, võiksime laisemalt tegeleda Brüsseli detailsete regulatsioonide elluviimisega ja ülereguleerimisele julgelt vastu vaielda. Pole ju EList kedagi vähemalt seni isepäisuse tõttu välja arvatud.
Autor: Jaak Leimann