Uudised
15. august 2004 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kaupmehed eelistavad väiksemaid pindu

Tallinna kaubanduspindade turg on mitme suure keskuse lisandumisest ning sellega kaasnenud üürnike ümberkolimisest tingituna läbinud suuri muutusi.

Vaadeldes peamiselt väiksemaid, ca 50m2 kaubanduspindasid, on märgatav koondumine suurematesse kaubanduskeskustesse, mille edutegurina määrab läbimõeldud kontseptsioon ning terviklikkus. Lisaks mitmekülgsele valikule erinevates kaubanduskeskustes, on väiksemate kauplejate seas tuntav nõudmine ka näiteks vanalinna ning ka magalarajoonides renoveeritavate kaubanduspindade järele.

Üürnike teadlikkuse ning nõudmiste kasv on põhjustanud ka keskuste senisest suurema kontsentreerituse kindla kontseptsiooni ning ühtse turundusstrateegia loomisele, pakkudes lisaks mitmekülgsele kaubavalikule ka mugavust ning meelelahutust.

Ühtne turundusstrateegia, haldusteenus, pakutavatele võimalustele vastav üüripinna maksumus ning kompaktsus, loovad igati sobiva aluse kaubanduskeskuse edukaks toimimiseks.

Edukalt on läinud sel kevadel valminud Viru Keskuse avamine. Ostukeskuse ca 30 000 m2 pinnal on müügipinnad leidnud üle 70 erineva kaubandus- ja teenindusasutuse.

Suurimaks üürnikuks on ca 8000 m2 tegutsev Tallinna Kaubamaja. Viru Keskuse peamisteks eduteguriteks on kindlasti asukoht ning pakutav mitmekesisus: olemas on laia valikuga kvaliteetset kaupa pakkuvad kaubandustänavad, erinevad kohvikud, toitlustusasutused, parkimisvõimalused ning muud teenused nagu pank, telefon, valuutavahetus, laste mängunurk jms.

Lisaks on määrava tähtsusega ka keskuse põhjalikult läbimõeldud turundus ja- PR tegevus. Veidi vähem ootuspärased on 2004. aasta kevadel avatud, 50 000 m2 pinnal tegutseva Ülemiste Kaubanduskeskuse külastatavuse näitajad.

Peamise põhjusena saab välja tuua ligipääsetavust, kuna edukuse põhiteguriks on siiski asukoht, nähtavus ning ligipääs.

Võib öelda, et Ülemiste Keskuse projekt on mõnevõrra ennetanud linnatranspordi arengut.

Hoogustunud arendustegevus ning tuntav nõudluse kasv on ka magalarajoonide vanemate kaubanduskeskuste osas, kus hetkel mitmes ka renoveerimistöid tehakse.

Enim on nõutud kaubanduspinnad, mis jäävad pigem kesklinna piiresse (näiteks Viru keskus, Meloni kaubanduskeskuse I korrus, Rävala 4 valmiv keskus) ning vanalinna. Ometi on pakkumine seal kesine, mistõttu on üürnikud nõus nimetatud piirkondadesse ruumide saamiseks suhteliselt pikka aega ootama.

Üürileandja ning üürniku suhted on muutunud eelmise aastaga võrreldes stabiilsemaks, kuid üüritingimused üürilevõtja suhtes mõnevõrra karmimaks: kaubanduspindadele soovitakse üldiselt pikaajalisi (kuni 10 aastast) üürilepinguid. Väiksemate, 30?50 m2 kaubanduspindade pakkumine on väike. Seevastu ca 150 m2 kaubanduspindade puhul on üürileandjad paindlikud, mis on nende peamine konkurentsieelis.

Hetkel magalarajoonide kaubanduspindades piirkonna sihtgruppi ning kaubavalikut arvestades liialt kõrged üürihinnad.

Renoveeritav Nurmenuku kaubanduskeskus on Õismäe elanike seas kõrgelt hinnatud ning suure külastatavusega ning tal on peale ehitustööde lõppu ka tugev arenguperspektiiv.

Keskmiselt on pakkumises pinnad suurusega ca 40 ruutmeetrit.

Kokku on Tallinnas ca 500 000 m² kaubanduspinda, millest enamik on koondunud suurtesse kaubanduskeskustesse, väiksemad, kohalikele elanikele suunatud nn. ?butiigitänavad? on tänase seisuga olematud.

Atraktiivsed piirkonnad, näiteks vanalinn, on välja kujunenud liiga turistikeskseteks, kus enamjaolt siiski välisriikide kodanikele suunatud kaubandus ?ja teenindusasutused: restoranid, pubid, kohvikud jms.

Kohalik tarbija teeb sisseoste siiski peamiselt heade parkimisvõimaluste ning kiire ligipääsetavusega kaubanduskeskustest.

Autor: Vivika Simmo