Ministrid: ettevõtte tulumaksu muutmise otsus võetakse vastu Eestis

Just sellest päevast, 1. jaanuarist 2009 peab Eesti kaotama tulumaksu dividendidelt, mis toob igal aastal riigieelarvesse sadu miljoneid kroone. Kuna auk riigieelarves tuleb millegagi täita, kaasneks ettevõtte tulumaksuvabastuse säilitamisega kaudsete maksude hüppeline tõus. Tõusta võivad alkoholi- ja tubakaaktsiis, hasartmängumaks, saastetasud. Täiendavalt võidakse maksustada ka tarbimist.

Nii rahandusminister Taavi Veskimägi kui ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen tunnistasid, et Eesti ühiskond tahab tarbida üha rohkem ja kvaliteetsemaid avalike teenuseid.

Ministrid kahtlesid, kas ettevõtete tulumaksuvabastuse säilitamiseks jätkub Eestil poliitilist tahet ja üksmeelt. Rahandusministeerium otsib seetõttu põhimõtteliselt uusi maksulahendusi, et ettevõtjate jaoks Eesti atraktiivsust säilitada.

Maksukonkurentsi halvenemisel ei juhtu päevapealt küll midagi, kuid investeeringuid üle vaadates viivad tootmise kodumaalt välja mitte ainult välisinvestorid, vaid ka Eesti enda ettevõtjad. Töökohti jääb vähemaks, majanduskasv aeglustub ja elukvaliteet kokkuvõttes halveneb.

Eestis kehtivate seaduste ja Euroopa normatiivide järgi ei ole meie maksuvabastusel häda midagi. Ei tohiks meie ettevõtjaid hirmutada. Aga samal ajal tuleb mõelda, mis on järgmised sammud, millega Eesti ettevõtjatele konkurentsivõimet tagada. Arvan, et Eesti ei pea maksupoliitikat muutma, vaid Euroopale rohkem oma madalaid maksumäärasid ja erisuste puudumist tutvustama.

Kõigepealt peame ise uskuma ja tahtma oma maksusüsteemi kaitsta olukorras, kus meie mõningad esindajad käivad Euroopas ja ütlevad, et Eesti on väga tagurlik riik. Nii on väga raske. Aga kui Eesti kõik poliitikud ja ettevõtjad räägivad ühte juttu, siis on see võimalik. Ka ettevõtlusorganisatsioonid saavad asja plusse ja miinuseid välja tuua.

Tänavu maikuus Inglismaa ettevõtjate organisatsiooni juht ütles mulle, et nemad ei taha mingeid harmoniseeritud makse. Nad peavad Eestit väga heaks eeskujuks. Ettevõtjad saaksid ettevõtjaile rääkides Euroopa ärimehi mõjutada.

Noh, mina ei tea seda ette öelda. Aeg tõestab, aga olen täna mures. Mulle näib, et oma erakonnale avalikus arvamuses paari lisapunkti kogumise nimel ei peeta vastutustunnet väga oluliseks.

Võib-olla oleks Eesti rahval vahelduseks üpris tervendav neid poliitikuid näha, kes näiteks astmelise tulumaksu kehtestavad. Raske on nende poliitikutega iga päev vaielda. Riigikodanikuna ma opositsiooni võimuletulekut aga ei soovi.

Kui kaudseid makse võtta, et tõstame käibemaksu, siis ütlen selge ei. Tuleb leida tasakaal. Kallim ja vähem kättesaadav toode, mis tervist rikub, sunnib vähem tarbima. Soomlased on siin ehe näide. Kui tõstad maksu aga liiga hoogsalt, siis lased varimajandusel areneda.

Teenuste, teatud seltskonnakihi või tarbimise maksustamist pean ettevõtlust pärssivaks. Alkoholi ja tubaka maksustamine ei pärsi otseselt ettevõtlust. Hasartmäng on sama paheline kui suitsetamine või alkoholi tarbimine. Ma ei pea ka seda eetiliseks, et las soomlased ja rootslased tulevad ja mängivad. Kasiinoturist pole kindlasti see turist, kelle pärast me peaksime nahast välja pugema.

Tahan täpsustada, et tegelikult ei ole korrektne rääkida tulumaksuvabastusest. Meil on ettevõtte tulumaks 26%. Eesti tulumaksusüsteemi eripära on see, et maksustamise hetk on lükatud ajas edasi, kasumi tekkimiselt kasumi jaotamisele. Olen Euroopas selgitanud, et minu hinnangul on selline tulumaksusüsteem olnud Eestile väga kasulik. Alates 2000. aastast on Eesti ettevõtete kapitaliseerituse suurenemise ja maksuameti töö paranemise tõttu ettevõtte tulumaksu laekumine riigieelarvesse kordades paranenud.

Minu hinnangul on meie erandliku tulumaksusüsteemi säilitamine aga väga problemaatiline.

Eesti on igasuguse ettevõtte tulumaksu miinimummäära kehtestamise vastu. On kõlanud hääli, et Eesti peaks võitlema praeguse tulumaksuerandi säilimise eest. Kui erandi säilimist ei suudetud liitumisläbirääkimistel kokku leppida 15 liikmesriigiga, siis pean täna suhteliselt lootusetuks jõuda kokkuleppele 24 liikmesriigiga. Peame erandi kadumise ajaks leidma uue atraktiivse süsteemi konkurentsivõime säilitamiseks. Loomulikult on meil võimalus mitte kehtestada ettevõtetele tulumaksu. Võime näiteks öelda, et Eestis ettevõtte tulumaksu ei ole, kuna peame kaotama dividendide tulumaksu. Kui me tahame aga riik olla, peame selle maksutulu eelarvesse millegagi kompenseerima.

(Ohkab ja vaikib pikalt). Küsimus on tegelikult maksukoormuses ja selles, et kõike on võimalik otsustada. Kuid mida see tähendab tööjõu maksukoormusele ja kaudsetele maksudele? Euroopa Liidus on teatavasti tööjõu vaba liikumine. Üha rohkem tahab ühiskond tegelikult avalikke teenuseid saada ja avalikke hüvesid tarbida. Pigem arvan, et Eesti ühiskonda laiemalt silmas pidades oleks täna liiga ennatlik öelda, et Eestis üldse ettevõtte tulumaksu ei tule.

Üldine maksukoormus ei saa Eesti jaoks kindlasti suureneda. Hoiame laia maksubaasi ja madalaid määrasid. Kindlasti tuleb vähendada tööjõu maksukoormust ja kompenseerida seda kaudsete maksude tõstmisega. Kuid sellest on täna vara veel rääkida. Olen paljudelt ettevõtjatelt küsinud, mida nad soovivad. Nad on öelnud, et tahavad stabiilset maksukeskkonda. On oluline, et suudaksime konkureerida näiteks ka selliste riikidega, nagu Slovakkia, kus maksureform on juba läbi viidud.