Ühiskondliku leppe põhimõtted riigieelarves arvesse võetud

Villy Paimets 16. august 2004, 00:00

?Mitmed antud leppe põhimõtted on riigieelarvesse sisse viidud. Juba koalitsioonileppes on Res Publica, Reformierakond ja Rahvaliit ette näinud mitmeid tegevusi, mis on sarnased ÜLSA (Ühiskondliku Leppe Sihtasutus) poolt praegu esile tõstetud prioriteetide ja tegevustega,? ütles Veskimägi. ?Näiteks haridust ja kultuuri toetame 2005. aasta eelarvest suuremate summadega kui eelmisel aastal. Sarnaselt ÜLSA mõtetega on ka koalitsioonileppes tähtsa prioriteedina välja toodud Eesti konkurentsivõime suurendamine.?

Rahvaliidu teabejuht Agu Uudelepp ütles, et Rahvaliit arvestas leppe põhimõtetega juba eelmise riigieelarve koostamisel ning arvestab nendega ka seekord.

Leppe põhimõtteid arvestatakse riigieelarve koostamisel hoolimata sellest, et praegusest valitsuskoalitsioonist ei ole leppega liitunud ei Res Publica ega ka Reformierakond.

Viimane oli peasekretär Kristen Michali sõnul juba leppe koostamise alguses arvamusel, et see lepe peaks olema märksa konkreetsem kui lihtsalt üleüldise õnne pakt.

?Eesti ühiskonnakorraldust reguleerib põhiseadus koos ülejäänud seadustega. Kui põhiseadust suures osas dubleeriv lepe muutub kulukaks, tuleb kaaluda viise kulude vähendamiseks,? ütles Michal.

ÜLSA tegevjuhi Agu Laiuse sõnul ei ole Res Publica ja Reformierakond küll ühiskondliku leppega liitunud, kuid nende erakondade esindajad osalevad aktiivselt leppe foorumitel.

Samas pooldavad nii Res Publica kui ka Reformierakond leppe kui sellise põhimõtet: iga inimene peab saama riigi asjades kaasa lüüa. ?Kodanike ja ühiskondlike organisatsioonide kaasamine Eesti ees seisvate probleemide lahendamisse on väga oluline,? ütles Veskimägi. ?Seega initsiatiiv kui selline on sügavalt positiivne ja toetust vääriv.?

?Kurb on aga see, et nii nagu paljude initsiatiividega Eestis, millega suure hooga ühiskondlikul alusel starditakse, jõutakse varem või hiljem riigilt raha küsima,? nentis Veskimägi. ?Minnes kergema vastupanu teed ? küll meie toimetame, aga riik maksku see asi kinni.?

Michal lisas, et riigile saaks see lepe kasu tuua konkreetsete valikute ja valdkondade tulipunktide sõnastamise teel ning nende aktiivsete inimeste kaasamisega, kes täna riigijuhtimises ei osale. ?Aga seda ei saa ega tohi teha kampaania korras, sest nii lörtsitakse ära head asjad,? lisas Michal.

ÜLSA nõukogu esimees Aadu Luukas ei leidnud kolme päeva jooksul kommentaarideks mahti.

Sihtasutusel on juba 54 osapoolt.

Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse eelmise majandusaasta aruande järgi oli sihtasutus 576 000 krooniga miinuses. Sihtasutuse juhi Agu Laiuse sõnul on miinustulemis süüdi liiga väike eelarve tulupoole täitmine.

?Aadu Luukas ütles sihtasutuse asutamisel, et eelarve peaks olema 5 miljoni kandis,? viitas Laius sihtasutuse nõukogu esimehe sõnadele.

Eelmisel aastal oli sihtasutusel kasutada 1,87 miljonit krooni, kulutati siiski 2,4 miljonit. Sihtasutusel presidendi kantselei teatel maksuvõlgu ei ole ja eelmise aasta võlad tasuti selle aasta veebruaris. Sihtasutust rahastatakse riigieelarvest presidendi kantselei kaudu ja annetustest, eelmisel aastal annetas näiteks Aadu Luukas 1,2 miljonit krooni.

Selle aasta eelarve on Laiuse sõnul 1,8 miljonit, ehkki tema sõnul küsiti riigilt selleks aastaks 2,8 miljonit krooni. Lisaeelarvest loodeti siiski 800 000 krooni lisa saada, kuid eelmisel nädalal saadi rahandusministeeriumist ärütlev vastus. Raha oleks vaja, et hoida töös eelmise aasta detsembris moodustatud ühiskondliku leppe foorumit, mille juurde moodustati 6 töörühma ja 9 alatöörühma.

Rahandusminister Taavi Veskimägi ütles reedel, et ÜLSA rahasoove arvestati vastavalt presidendi kantseleilt tulnud taotlusele.

Presidendi kantseleilt laekunud informatsiooni kohaselt oli ÜLSA eelarveks sellel aastal planeeritud 3 miljonit krooni, millest 1,8 miljonit oli kavandatud katta eelarve rahaga, rääkis Veskimägi. Järelikult kuludele 1,2 miljoni krooni ulatuses plaanis sihtasutus leida muid katteallikad.

Järgmise aasta riigieelarvest küsis presidendi kantselei ühiskondliku leppe tarvis 2,5 miljonit krooni. Praeguse seisuga on aga järgmise aasta eelarves ÜLSA jaoks 1,8 miljonit krooni. ?Arvestades seda, et raha puudujääk on ÜLSAs peamiselt tekkinud sellest, et eelarvega endale võetud kohustusi ei suudetud täita, ei ole praegu märkimisväärset põhjust maksumaksja rahaga kinni maksta ÜLSA suhteliselt suuri halduskulusid,? märkis Veskimägi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing