Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uueks investeerimisobjektiks saab vanur
Järjest suurem osa Eesti sajakonnast, peamiselt omavalitsustele kuuluvast vanadekodust muutub äriühinguteks, mis võimaldab neil erakapitaliga flirtida. Ja järjest uued investorid leiavad, et vanadekodudesse tasub raha panna.
Toimetuse meelest on tegu rõõmustava arenguga, millest võidab lisaks rahastajatele ja pensionäridele ka Eesti majandus tervikuna. Kuigi vaevalt, et vesise ilmaga Eesti päris vanadekoduturismi sihtmaaks saab, on sellest hoolimata tegu kasuliku ja populaarsust koguva ekspordiartikliga.
Nii nagu SPAde ehk vesiravikeskuste koridorides kohtab peaasjalikult võõrkeelset juttu, on ka vanadekodude klientideks üha enam rikkamad eurooplased, kellele pole kohati kuni 400-kroonine päevamaksumus hirmutav. Eriti veel, kui Euroopa Liiduga ühinenud Eestis viibides nende pension ja sotsiaalabi takistamatult edasi laekuvad. Neile lisanduvad veel Eesti keskmisega võrreldes tunduvalt jõukamad väliseestlased, kelle sünnimaale naasmist on seni takistanud kõrgel tasemel hooldusega kaetud hea eluaseme puudumine.
See on tähtis, sest vaid eestlastest vanadekodude klientidele lootma ei saa jääda, kuigi ÜRO ennustuse kohaselt on Eesti Euroopa üks kiiremini vananevaid riike, kus järgneva 10 aasta jooksul püsib üle 60 aastaste arv jätkuvalt 300 000 ligidal. Pensionist Eesti keskmise palga suurust summat, mida heas vanadekodus viibimine maksab, kõrvale ei pane. Rahanappuses omavalitsuste abile vanadekodude klientide toetamisel väga loota ei saa ja ka riik on hetkel võtnud suuna avahoolduse kasvule, ehk siis sellele, et hoida vanurit võimalikult kaua kodus, aidates teda hooldajaga. Vähemalt seni tuleb vaadata peaasjalikult rikaste sugulaste poole.
Praegusel 40-50-aastasel töötajal tuleb aga omaks võtta, et kuna elanikkond vananeb pidevalt, lükkub vanade eest hoolitsemine üha enam erakapitalile. Lahti seletatult, muutub tasuliseks.
Kas Eestis just päris selline ringkäik nagu arenenud riikides ? alguses elad oma majas, siis annad selle lastele ja lähed vanurite linnakusse või vanadekodusse ? just toimima hakkab, ei tea, kuid suund on sama. Lahenduseks on kas varuda päikeselisteks vanaduspäevadeks lisaraha või soetada osak mõnes meie vanadekodus, kui need kord turule tulevad.
Seniks võiksid kohalikud kapitalistid üles otsida mõne rahanappuses vireleva vanadekodu, kellele koostööettepanek teha. Kuigi vanadekodu kui äriprojekti paarikümneaastane tasuvusaeg kärsitutele ei sobi, on tegu küllaltki väheriskantse ettevõtmisega. Kasvab ju nii pensionäride arv, keskmine eluiga kui ka elatustase. Vanadekodusid läheb alati vaja, sest lisaks vananemisele kasvab ka haigestumine rasketesse haigustesse ja inimeste kodus ravimine muutub seetõttu raskemaks.
Eestit kui ?paremaks muutumise maad? reklaamiv Welcome to Estonia kampaania võiks omakorda lisada plakatitele ka hüüatuse ?vanemaks muutumise maa?. Esmapilgul pelutavale väljendile vaatamata on Lääne pensionärid sihtgrupp, kelle meelitamise nimel tasub ponnistada.
Autor: ÄP