Uudised
16. august 2004 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mis vähendab piraatlust?

Kui piraat ning piraatlus asendada ametlikult sõnadega ?varas? ja ?vargus?, siis paneks see ehk mõnegi tõsisemalt oma arvuti sisu üle mõtlema.

Adam Leemet,

Overalli turundusjuht

Raske on sellisele probleemile midagi originaalset lahenduseks pakkuda. Nähtavasti oleks inkvisitsiooniaja võtted kõige tõhusamad, kuid inimõiguste seisukohalt kindlasti mõeldamatud.

Kogu maailm vaevleb sama probleemi käes ja kui arenenud riikides peetakse 30?35% normaalseks piraatluse määraks, siis Eestil on veel pikk tee käia. Ma ei tea täpset piraatlustaseme uuringu metoodikat, aga usun, et seda tehakse igal pool sarnaselt ja seega on tulemused riikide kaupa võrreldavad.

Tarkvarapiraatlus jaguneb n-ö tahtlikuks ? raha kokkuhoid, protest tootja hindade vms vastu, suhtumine (koopia pole vargus) ? ja tahtmatuks ? lihtsalt ei saada aru mõnigi kord keerulistest litsentsitingimustest või ei tehtagi vahet, mis on vaba- või jaosvara ning tasuline litsents. Lisaks on ka selline heausksete tarkvarakasutajate hulk, kes lihtsalt on pettuse ohvriks langenud ja ostnud internetist kasutajaõigusteta tarkvara.

Usun, et piraatlus on pigem sotsiaalne probleem ja seda näitavad ka numbrid kõikides endistes idabloki maades ? põhjusteks on esiteks vaesus ja teiseks lodev suhtumine võõrasse omandisse.

Kui midagi tõsiselt muuta, siis tulekski välja selgitada piraattarkvara kasutajate seas tahtlikud ja tahtmatud seaduste rikkujad.

Esimene seltskond on kuritahtlikud ja nende puhul aitab ainult karistamine! Tahtmatute rikkujate puhul aitavad aga igasugused koolitus-, legaliseerimis- ja toetusprogrammid.

Saan aru, et sõna ?tarkvarapiraatlus? on tõlge inglise keelest, kuid eesti keeles tundub piraadi mõistel olevat vanast ajast pärit uhkuse ja vapruse varjund. Meie esivanemad saartelt olid ju uljad piraadid, kes avastasid uusi maid ja peremehetsesid isegi üle mere Rootsi rannakülades.

Me peaksime ikkagi asju nimetama nende õigete nimedega ja kui piraat ning piraatlus asendada ametlikult ?varas? ja ?vargus?, siis paneks see ehk mõnegi mehe või naise tõsisemalt oma arvuti sisu üle mõtlema.

Kui seni uuritud kontoritarkvarale lisati ka mängud ja palju muud ning piraatluse tase ei muutunud, siis mina isiklikult olen sellest positiivselt üllatunud.

Peeter Marvet,

tehnokratt

Mind tõesti üllatab, et inimesed numbreid nii siiralt võtavad. Näiteks tuleb eelmise ja selle aasta piraatlusnumbreid võrreldes ilmsiks, et kuigi arvestatava tarkvara baas laienes oluliselt ja muutus ka uurimismetoodika, jäi nn piraatluse tase Eestis enam-vähem samaks.

Ehk kui seni uuritud kontoritarkvarale lisati ka arvutimängud ja palju muud ning piraatluse tase ikkagi ei muutunud, siis mina isiklikult olen sellest positiivselt üllatunud. Ma ise oleksin pakkunud, et kodukasutuse lisamisega uuringusse piraatluse tase oluliselt tõuseb.

Teine äärmiselt spekulatiivne number on mõistagi see tekitatud kahju. Ma võrdleksin seda kahjuga, mida ettevõte Tallinna Vesi saab suure või väikese veekogusega vetsupottide läbimüügi tõttu...

Parim lahendus tarkvarapiraatluse probleemile on mõistagi alternatiivide teadvustamine. Muu hulgas suunaks investeerimine vaba tarkvaraga seotud teenustesse maksimaalse hulga sellest nn tekitatud kahjust Eesti majanduse ja mitte väliskaubandusbilansi kreeni kindlustamisse. Ja kindlasti ei jätaks vaba tarkvara võidukäik mõju avaldamata ka kommertstarkvara hindadele.

Aga neile, kellele meeldivad numbrid, soovitan ühe lingi edasiseks lugemiseks: www.firstmonday.dk/issues/issue8_12/ghosh/. Sellel veebilehel näete, kuidas on omavahel seotud tarkvarapiraatlus, tarkvara hind ja riigi sisemajanduse koguprodukt.

Lisan, et kirjutasin selle kommentaari vaba Mozilla Thunderbirdi postiklienti kasutades.