Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nafta teeb päevast päeva uusi rekordeid
Lõppenud reedel sulgus naftabarreli hind Londoni Rahvusvahelisel Naftabörsil 43,88 dollaril ehk uuel rekordtasemel. Kohaliku kütusetarbijat on veidi soosinud nõrk dollar, mis on viimase aasta jooksul kaotanud euro (ja Eesti krooni) vastu ligi kümnendiku, kuid ka seda arvestades on olnud musta kulla hinnatõus väga kiire. Nafta hinnaralli taga on tugev nõudlus ja aeglaselt järele tulev pakkumine.
Mõlemate poolte (tootja ja tarbijate) näitajad on kütuseturul pideva luubi all.
Möödunud nädala hinnatõusu taga oli mure nõudluse võimaliku vähenemise pärast. Esiteks tegi murelikuks sabotaaz Lõuna-Iraagi naftajuhtmete kallal, kust voolab kütus välismaale. Teiseks Jukose ümber keerlev maksuvaidlus, mis võib Venemaa suurima naftaeksportööri pankrotti ajada.
Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC), mis rahuldab kolmandiku maailma naftavajadusest, teatas hiljuti et ei suuda kiiresti oma tootmismahte kasvatada. 1. juulil ja 1. augustil oma tootmismahte tõstnud OPEC töötab enda sõnul täisvõimsusel.
Eile päeval tõi nafta hinda protsendi jagu maapoole Venezuelas toiminud president Hugo Chavese tagasikutsumise hääletus, mis turgude õnneks läbi kukkus. Nimelt kardeti, et Chaves tagandamine võib põhjustada Venezuelast, mis on USA suuruselt neljas naftaga varjustaja, ajutisi kütuse eksporditõrkeid.